Kui mees ei leia oma kohta ema-lapse sümbioosi juures, hakkab mehe poolt emotsionaalne side naisega nõrgenema. Meestel on seksuaalsuhe ja emotsionaalne liit omavahel palju otsesemas seoses kui naistel. Enamik tarmukaid mehi ei lähe kohe seksuaalelu lahjenedes kõrvalsuhte jahile. Nad püüavad olukorraga kohaneda, aitavad naist nii, kuis oskavad. Ent siiski kurdab nii mõnigi mees, et lapse sündides oli ta naisele vajalik kui abiline-käsutäitja, varustaja, transportteenuse osutaja, rahateenija, remondimees (mille kõigega hea mees lepib), aga enam mitte partnerina, armsamana (millega ta ei lepi). Jutud keskendusid vaid logistikale ja lapsega seotud teemadele, mitte enam neile teemadele, mis romantilises faasis partnereid liitsid.
Kuigi noortel partneritel on romantilises faasis sageli uskumus, et väike laps muudab nende suhte veelgi õitsvamaks ja romantilisemaks, liites nad veelgi tugevamini kokku, saab lapsest liitja asemel pahatihti hoopis lahutaja, kuna lapsega kaasnevad elumuutused võivad vanemad romantilisest faasist kiiresti argipäeva ja võimuvõitlusesse lükata.
Pikaajaline seksuaalse tähelepanu puudumine mõjub paljudele meestele laastavalt. Mehed, kel käsil lahutusdraama, räägivad teraapias sageli, et naise seisundit arvestades jäi seksuaalelu unarusse raseduse keskpaigast kuni uue peremudeliga kohanemiseni, naise väsimuse taandumiseni ja kosumiseni. Mõned mehed ohkavad, et see periood kestis üle aasta. Ja kui peatselt sündis järgmine laps, kestis tsölibaat aastaid. Seepärast on sageli just väikeste lastega peredes kõrvalsuhte ja seejärel kärgpere tekkimise oht reaalne.
Naised alahindavad sageli seksuaalse suhte osatähtsust mehe jaoks emotsionaalse sideme hoidmisel. Läbi aegade on mehed oma seksuaalsusega paremas kontaktis olnud, väikelaste emadel jääb seksuaalsus sageli aastateks tagaplaanile.
Mehed seevastu jällegi ülehindavad naise võimet hoida endas alal elurõõmu, rahulikku meelt ja seksuaalsust, kui nad on väsinud väikese lapse eest hoolitsemisest, eriti kui neil puudub mehe igapäevane tugi ja otsene abi.
Seksuaalsusel ja tülidel on omapärane seos – sageli on nii, et mees tahaks seksida, et tüli lõpetada ja nii saaks taastada emotsionaalse läheduse, aga naine reeglina ei suuda enne seksida, kui tüli pole lõpetatud ja emotsionaalne lähedus taastunud. Ja nii see läheduseta nõiaring keerleb.
Naised ütlevad, et kui mees neile just lastega kodusolemise perioodil ei paku turvatunnet, kui nad on pidevalt eemal (tööl), ei aita kodustes töödes ja lastekasvatuses ning ei mõista selle perioodi komplitseeritust naise jaoks, kaob neil igasugune tahtmine jagada hellust ja soojust. Paljudel meestel on ebarealistlik uskumus, et naise jaoks on lapsepuhkus puhkus (tegelikult on see täiskohaga töö, millest iga ema vajab aeg-ajalt puhkust).
Naised lahkuvad sel perioodil, kus lapsed on veel väiksed, suhtest oluliselt harvem, sest nad peavad turvatunnet, mida mees enamasti pakub, oluliseks. Nii mõnigi kord olulisemaks kui emotsionaalse sideme olemasolu. Kuigi see võib lõhestada hinge – armastus ja huvi on otsas, aga laste ja turvalisuse pärast ei saa/julge minna. Paraku on soojust, hellust ja intiimsust laiast ilmast lihtsam leida kui turvatunnet. Seepärast ongi meestel lihtsam minna – nad ei kaota lahkudes turvatunnet. Naised lahkuvad suhtest tavaliselt vaid siis, kui neil on usk omaenda turvalisse hakkamasaamisesse. Seda esineb kaasaegses maailmas järjest rohkem.
Nii see ring sageli käib: mees pühendub tööle (tihti selleks, et tagada perele turvatunne) või hobidele. Mõnikord on mehe pühendumine tööle või hobidele tingitud hoopis sellest, et tal puuduvad oskused toime tulla stressiga, mida väike laps endaga kaasa toob.
Naine aga tunneb end üksinda lapse eest vastutavana, väsinuna. Naise tuju läheb pahaks ja ta tõmbub endasse, ta ei kiirga enam elurõõmu. Mees heidab naisele ette tujutust, ebaküpsem mees kritiseerib naist kas välimuse, lapsekasvatuse või koduhoiu teemadel ja eemaldub veelgi rohkem sinna (tööle, hobisse või kõrvalisse suhtesse), kust ta saab tunnustust. Naine läheb veelgi tujutumaks, pärides nüüd juba karmimalt aru mehe tegemiste kohta ning nõudes mehe pühendumist. Nõudmisega aga suurt midagi ei saavuta. Kritiseeriv, kontrolliv ja kamandav naine peletab meest, mitte ei motiveeri panustama pereellu. Samamoodi peletab kritiseeriv, kontrolliv, kamandav või eemalolev mees naist, mitte ei aita naist olla rõõmsameelsem.
Kõrvalsuhe annab tihti meestele ajendi lõpetada suhe, kus juba pikka aega on rahulolematuse protsessid käärida jõudnud. Väikeste laste kõrvalt loovad naised kordades vähem kõrvalsuhteid (ehkki loomulikult on ka emasid, kes esimesena lahkuvad). Esiteks selle pärast, et naised on programmeeritud kandma hoolt oma järeltulija eest ja kõrvalsuhe ei tule neile pähegi. Teiseks, isegi kui suhe mehega rahuldust ei paku, pole naisel enamasti aega ega energiat kõrvalsuhet otsima minna. Väikeste lastega naised sõltuvad sageli ka materiaalselt oma mehest.
Kuidas see kõik aga võõrasemandusse puutub? Vägagi. Võõrasemade stereotüüpi toidavad eriti just need paarid, kes moodustuvad kohe pärast lahkuminekut või kes on andnud tõuke väikeste lastega paari lagunemisele.
Kuna valdavalt on väikeste lastega perest lahkujaks just mees, astub lahkuva mehe tõttu lapse ellu mehe uus naine. Emal, kel on oma lapsega sageli tugevam emotsionaalne/energeetiline nabanöör kui mehel, on raske lubada võõral naisel hoolitseda oma lapse eest. Enamjaolt suhtub lapse bioloogiline ema nii mehe äraminekusse kui ka uude naisesse halvasti. (Enamasti suhtub ka lapse bioloogiline isa naise äramineku korral halvasti nii lahkumisse kui uude mehesse.)
Kui lahku läinud ema aga ükskord uuesti suhte loob, on laps lahkuminekuga saanud juba pikemat aega harjuda ning kärgpere kui uus perevorm on lapsele samuti tuttav. Seepärast ei tekita emade uued partnerid reeglina nii palju negatiivseid emotsioone, vaid pigem isegi positiivseid – toreda uue mehe majas võtavad lapsed sageli rõõmuga vastu. Ka ei hakka lapse bioloogiline isa, kui ta ise on juba uues suhtes, lapse ema uut partnerit lapse silmis tavaliselt maha tegema, vaid pigem rõõmustab, et ta eksnaise ellu on lõpuks keegi tulnud. (Ehkki on ka vastupidiseid juhtumeid, kus suhtest lahkunud mehele ei mahu hinge, et ta eksnaine end uue mehega õnnelikult tunneb.)
Lühidalt: kui isa moodustab pärast lahkuminekut kohe uue suhte, tajuvad lapsed olukorda sageli kaotusena, et uus naine röövib neilt isa. Bioloogiline ema võib oma hoiakuga süvendada lapsel kaotusetunnet. Kui emale tekib hiljem uus kaaslane, tajuvad lapsed seda sageli boonusena, et uus mees teeb ema elu rõõmsamaks. (Kui tegemist pole just tõepoolest objektiivselt kurja võõrasisaga, kes võib osutuda lapsele veel hullemaks Sinihabemeks, kui Kuri Võõrasema seda iialgi olla saab). Sageli rõõmustavad just poisslapsed mehe ilmumise üle, eriti kui too viitsib „poistemänge“ ette võtta.
Lapsed on lahkuminekus, kus isa lahkub suhtest, oma emale lojaalsemad, sest tajuvad ema ohvrina. Seepärast avavad lapsed reeglina oma südame isa uuele partnerile palju reserveeritumalt kui ema uuele partnerile. Tavaliselt on lapsel oma ema uut meest olnud hoopis rohkem aega tundma õppida, enne kui ema temaga kokku elama asub, isa uus naine aga astub pilti sageli ootamatult ja lapse lahkuminekust toibumise kontekstis täiesti ebasobival hetkel.
Kuna lahkuläinud paarides loob suurema tõenäosusega esimesena uue suhte mees, sõltub kärgperre sattunud lapse saatus mehe vastutustundest, eelmise suhte lõpetamise viisist ja väga paljuski ka naistest. Kas bioloogiline ema suudab eksmehele andestada ja oma lapsest nii palju lahti lasta, et lapsel oleks võimalik integreeruda kärgperre ja säilitada suhe isaga?
Kas uus naine suudab avada oma südame mehe lapsele ja koputada mehe südametunnistusele juhul, kui mees käitub vastutustundetult ega taha võtta lapse eest vastutust? Kui need kaks naist suudavad teha koostööd ja mõelda (kasvõi kumbki omaette), mis on lapsele antud oludes parim, pole põhjust karta kurja võõrasema sündroomi. Kui mitte, siis siin ongi vastus pealkirjas püstitatud küsimusele.
Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Katrin Saali Sauli raamatust „Kärgpere käsiraamat“.
