Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,”ära parandada” ehk ümber õpetada. See raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäeline laps lasteaias, koolis? Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,”lõksu” langeb?
Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika puhul eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis.
Olen elanud vasakukäelisena põnevat ja loomingulist elu, tundmata ennast kordagi kohmaka, õnnetu või muul moel imelikuna. Pigem on minu vasakukäelisus pakkunud palju lõbusaid ja värskendavaid vahepalasid minu ellu. Minu suguvõsas oli mulle teadaolevalt ainult emapoolse vanaema õde vasakukäeline, kes oli ümber õpetatud paremakäeliseks. Ainuke tegevus, mida ta vasaku käega tegi, oli heegeldamine, seda sai salaja teha. Minu pojad ei ole vasakukäelised, kuigi lootsin väga, et nad pärivad minu ,”kiiksu”. Samas on minu pinginaabri, kellega istusime koos alates 2. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni, mõlemad pojad vasakukäelised. Vaat, mida tähendab nii kaua vasakukäelise kõrval istumine!
Minu õpilastest on olnud päris paljud vasakukäelised. Eriti suur hulk oli kurakäelisi lapsi kogunenud sellesse klassi, kui asusin 2014. aastal klassiõpetajana tööle Tartu Waldorfgümnaasiumi, kus 20st koolialustajast olid 8 vasakukäelised – ja mina siis üheksas. Nii õnnestus käsitöötundides õpetada vasakukäelisi lapsi paremakäelistest eraldi, mis pakkus nii õpetajale kui lastele ülimat rahulolu, sest käsitöö, eriti kudumine ja heegeldamine, on vasakukäelisele lapsele koolis üks suuremaid raskusi valmistav õppeaine, kuna paremakäeline õpetaja lööb tihti käega, sest ei oska ise vasaku käega töövõtteid ette näidata.
Raamatus olevate näidete puhul tuginen enda kogemustele, samuti minu klassides õppinud vasakukäeliste laste vaatlusele. Kõik, mis puudutab teadust: neurofüsioloogia, inimese anatoomia, meditsiin ja psühholoogia, tugineb kirjandusele ja eesti keeles ilmunud ajakirjade ja ajalehtede artiklitele (vt kasutatud kirjandus lk 173). Palju praktilisi nippe ja soovitusi sain www.anythinglefthanded.co.uk ja www.lefthandedchildren.org kodulehtedelt ja nende väljaannetest. Nippe järgi katsetades olin ülimalt üllatunud, kui hästi need – isegi minu kui kogenud vasakukäelise jaoks – töötasid!
Täpselt nii, nagu looduses pole olemas identseid taimi, isendeid ega inimeste hulgas kahte ühesugust indiviidi, nii pole ka vasakukäeliste hulgas päriselt ühtviisi toimetavaid inimesi. Võimalikud on väga erinevad variatsioonid, mis tulenevad erinevustest peaaju ehituses ja talitluses. Minu kirjeldused vasakukäelisusest tuginevad tavakooli laste vaatlustele, kellele nende vasakukäelisus ei tohiks ei koolis, edaspidises igapäevaelus ega ka mistahes ametipostil mingisuguseks takistuseks olla. Kui mõned olulised vasakpoolsed nüansid saavad õigel ajal märgatud ja ka nende endi poolt teadvustatud, on vasakukäelisus põnev seiklus! Raamatu lõpust leiate kokkuvõtte vasakukäeliste küsitlusele vastanute vastustest ja pajatustest, mis kinnitavad üsna paljusid erinevate teadlaste poolt sooritatud uuringute põhjal tehtud järeldusi vasakukäelisuse kohta. Küsitlusele, mille tegin aastatel 2014- 2019, vastasid erineva vanuse ja elukutsega vasakukäelised ise või väiksema lapse puhul tema vanemad. Tänan kõiki vastajaid (70), kes ei ehmunud, kui neile küsitluse nina ette torkasin ning võtsid vaevaks iseenda või oma lapse elukogemust vasakukäelisena jagada!
Autor: Maarika Ruuse, vasakukäeline klassiõpetaja (staaži 32 a)
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Maarika Ruuse raamatust “Ettevaatust, kui vasak on parem”.
Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,”Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja “Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).
