Pereterapeut Katrin Saali Saul soovitab: See on suurepärane raamat, mille paigutaksin psühholoogiateemalise kohustusliku kirjanduse hulka. See raamat on kõigile neile, kellele tehakse emotsionaalselt ja vaimselt haiget. Beverly Engel seletab lahti, miks on ennast kehtestada nii raske ja õpetab, kuidas emotsionaalse vägivalla nõiaratast peatada. Aga see raamat annab mõtlemisainet meile kõigile, et ära tunda omaenda käitumismustrites emotsionaalselt vägivaldseid jooni. Visaku esimene kivi see, kes tunneb, et tema on näiteks sellest täiesti puhas, et ta ei karista kunagi kedagi pika vaikimisega …
Nii mitmeski mõttes on emotsionaalne vägivald palju kahjustavam kui füüsiline väärkohtlemine. Nähtavat jälge justkui ei jää. Enamasti aga püsivad emotsionaalse vägivalla armid kauem kui füüsilise löögi korral. Füüsiline vägivald on sageli tsükliline – vägivaldsed episoodid vahelduvad mesinädalate perioodidega täis kahetsust, tähelepanu, hoolimist. Emotsionaalne vägivald aga võib toimuda igapäevaselt ja ilma „puhkuseta”, mis võimaldaks emotsionaalselt vahepeal kosuda. Emotsionaalne vägivald on füüsilisest väärkohtlemisest laastavam ka seepärast, et ohvrid kalduvad ise ennast süüdistama. Kui keegi sind lööb, on lihtne näha, et lööja on süüdi, kuid kui sinu vastu pööratud vägivald on salalik – vihjed või väited, et sa oled kole, halb ema või isa, loll või ebakompetentne -, siis võib kergesti juhtuda, et hakkad ennast ka ise süüdistama ning see tekitab tohutu häbi – kuidas ma lasen seda endaga juhtuda, miks ma seda lõpetada ei suuda!
Ära usu enam vägivaldse inimese seletusi
“Eitus on kõige hullemat sorti vale … sest see on vale, mida sa ise endale räägid.” Michelle A. Homme
Paljud mu kliendid on alles teraapias olles endale teadvustanud, et nende kooselus on emotsionaalset vägivalda. Enamus teraapiasse tulijatest tahab tegelikult, et ma neid “terveks” teeks, et nad paremad vanemad või partnerid olla oskaks. “Mis mul viga on? Miks ma ei suuda teha seda, mida mu abikaasa palub? Miks ei suuda ma oma naisele/mehele tõestada, et armastan teda? Miks ma ei oska asju õigesti teha?” küsivad nad minult. Kui nad aga hakkavad kirjeldama elu oma partneriga, saab koheselt selgeks, et probleem pole ei mu kliendi laiskuses ega isekuses või väheses seksihuvis või muudes asjades, milles nende partner neid süüdistab. Probleem on hoopis nende partneri ebarealistlikes ootustes või partneri moonutatud nägemuses neist, teistest ja maailmast üldisemalt.
Need, kellega ollakse vägivaldne, kipuvad uskuma, et kui nende partner millegi üle kurdab, siis teevad nad midagi valesti. Neile ei tule pähegi, et nende partner kaebleb selleks, et nad endast halvasti mõtlema hakkaks. Nad ei kahtlustagi, et partner keskendub nende olemasolevatele või väljamõeldud puudustele selleks, et ise enda omadele mitte mõelda. Nad ei hooma, et vägivaldsed inimesed süüdistavad oma partnerit, et hajutada tähelepanu enda süütegudelt või vältida vastutuse võtmist enda probleemide, puuduste ja vigade eest. Ja loomulikult ei tule nad selle pealegi, et nende partner võiks olla rahuldamatu nartsissist, kes arvab, et kõik peavad teenima teda ja et kõik peab toimuma tema suva järgi. Ja mis kõige olulisem: nad ei mõista, et seni, kuni partner neid häbistab, pääseb ta ise enda häbi tundmisest. Ka ei saa nad aru, et partneri nägemus neist võib olla moonutatud partneri piirialase isiksushäire tõttu või muude hälbeliste omaduste tõttu. On oluline, et sa endale teadvustaksid, et enamus vägivallatsejaid ei kritiseeri oma partnerit seepärast, et neil oleks elukaaslase või kooselu suhtes parimad huvid südamel. Nad on väljas vaid enda huvide eest ja kahjuks tunnevad nad sageli vajadust, et elukaaslane tunneks ennast neist halvemana. Kui sa sellest aru saad, hakkad sa asjadest hoopis teisiti aru saama.
Selle asemel et oma partneri sõnu kohe uskuda, analüüsi tema motiive.
• Mida mu partner võidab sellest, kui suudab mind veenda, et mul on midagi viga?
• Mis kasu ta saab sellest, kui kõiges mind süüdistab?
• Mis kasu on tal sellest, kui ma endas kahtlema hakkan?
• Mis kasu on sellest, kui ta suudab mind veenda, et ma pole piisavalt hea?
Sinu vastused neile küsimustele võivad olla vägagi valgustavad. Ja kui sa hakkad mõistma ta motiive, on tal sind oma kaeblemise, kurtmise, vihjete ja hinnangutega raskem kontrolli all hoida.
Seega esimene samm emotsionaalse vägivalla suhtes immuunsuse saavutamise suunas on lõpetada partneri kõigi sõnade tõesusesse uskumine. Ära võta ta sõnu südamesse ja ära võta ta vägivaldseid tegusid ja sõnu isiklikult. Selle asemel õpi nägema, et su partneri arusaamad, hinnangud ja uskumused on ekslikud, moonutatud ja tema süüdistused on täiesti alusetud.
Esmalt võib see tunduda radikaalse seisukohana. Ta ei saa ju alati eksida. Mõned asjad, mida ta sinu kohta ütleb, tunduvad adekvaatsed. Ta näib tundvat sind paremini kui keegi teine, sest ta näeb läbi sellest, mida ta nimetab sinu manipulatsioonideks ja valedeks. Ta teab su minevikku ja seda “milleks sa võimeline oled”. Ja ta pole ju alati kriitiline ja ebamõistlik. Vahel on ta ka armastav ja hooliv ja seepärast sa usud, et ta tõepoolest hoolib sinust.
Nii radikaalsena kui see nõudmine ka ei tundu, aga sa pead lõpetama oma partneri uskumise, sest ainult nii on sul võimalus vabaneda oma kalduvusest teda alati uskuda. Seda on vaja teha, et tema kontrolli alt välja saada.
Kui sa oled nagu enamus emotsionaalse vägivalla ohvreid, kannatad sa liigse vastutustunde käes – sa juba nagunii tunned, et kõik on sinu süü. See muudab su eriti vastuvõtlikuks süüdistustele, manipuleerimisele ja valedele. Pole vaja, et su partner süvendaks mõtet, et sa oled kõiges süüdi. Suure tõenäosusega sa nagunii juba usud seda. Tegelikult vajad sa vastupidist. Sa pead hakkama uskuma, et asi pole alati sinus. Sa pead hakkama aru saama, et sa ei saa olla nii halb, nagu su partner sulle sisendab. Mitte keegi ei tee nii palju vigu, nagu sul uskuda on lastud.
Loobumine oma partneri iga sõna uskumisest ei ole kerge ülesanne ja eelnevalt pead aru saama, et sa ei peagi kõike, mida ta ütleb, uskuma. Sageli on raske hakata oma partnerit teisest seisukohast vaatama ja kuulama. Käesolev peatükk aitab sul selle olulise muudatuse ellu viia.
Valed, mida sulle räägitakse
Kui ma räägin siin valedest, siis ma ei pea silmas mitte väärinfot, vaid mõtlen selle all ka valskuse, süüdistamise, vigade otsimise, projitseerimise, süüdlase otsimise ja manipuleerimise õhustiku loomist. Valesid on erinevaid: väärinfo, liialdused, moonutused ja projektsioonid.
Toon siinkohal ära kõige levinumad valetamise vormid, mida vägivaldsed inimesed kasutavad.
1. vale – “Mina olen mees ja seepärast pead sa tegema nagu mina ütlen.”
2. vale – “Ma olen sinust parem ja väärin seetõttu erikohtlemist.”
3. vale – “Ma olen targem kui sina ja seepärast pead sa uskuma kõike, mida ma ütlen.”
4. vale – “Ma pean sulle nõu andma (ma pean sind õpetama), sest sa ei suuda ise õigeid otsuseid teha.”
5. vale – “Sa oled liiga rumal (või hull) mõistmaks, mida sa teed. Ma pean sulle ütlema, millal sa eksid, sest sa ise ei saaks sellest aru.
6. vale – “Mul oli kohutav lapsepõlv ja sina pead heastama kõik selle, mis mul siis vajaka jäi.”
7. vale – “Sa isegi ei saa aru, kui halvasti sa mind kohtled. Ma pean seda sulle seletama.”
8. vale – “Sind ei saa usaldada, seepärast pean ma sul silma peal hoidma ja vaatama, mida sa teed.”
9. vale – “Sa pole see, kelleks ma sind abielludes pidasin.”
10. vale – “Sa ei vasta mu vajadustele ja ootustele ning seepärast pead sa end arendama.”
11. vale – “Sa tegid mulle haiget (valmistasid pettumuse) ja nüüd sa pead selle heastama.”
12. vale – “Sinu kui minu abikaasa/kallima kohustus on rahuldada kõik mu seksuaalsed vajadused ja ihad.”
Kui ta ka täpselt neid sõnu ei kasuta, siis oluline on sõnum. Nagu sa näed, siis kõik need valed keerlevad nelja peamise mõtte ümber:
1) ma olen sinust parem;
2) sa pole piisavalt tark või osav;
3) sa pole usaldusväärne ning
4) sa võlgned mulle.
Kõikide asjade kõrval, millega vägivaldsed inimesed ebaaususe õhustikku loovad, on kõige levinumad meetodid valetamine, projitseerimine ja manipuleerimine.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Beverly Engeli raamatust “Emotsionaalne ja vaimne vägivald”.
Kuula lisaks ka Vikerraadio Peresaadet “Miks me laseme endale suhtes liiga teha?”
