Enneta haigestumist: jõhvikas tugevdab immuunsüsteemi ja varustab keha vitamiiidega

Kui jõhvikad varutud, on külmarohi talvel omast käest võtta. Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, ei pea kogu saaki kohe moosiks keetma, pigem kasutame seda pikema aja jooksul jookides ja toitudes või pistame niisama suhu. Hea säilivuse tagab marjades leiduv bensoehape.

Sügavkülmutamine ei vähenda jõhvikate toiteväärtust. Jäält võetud marju võib panna ilma eelneva sulatuseta keevasse vette, koogitainasse või magusroale kaunistuseks.

Vesihoidis on juba vanast ajast teada-tuntud viis jõhvikaid säilitada. Selleks valage puhastatud marjadele peale külm keedetud vesi ja nii säilivadki nad jahedas ruumis kevadeni.

Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Bensoehape on säilitusainena kasutusel toiduainetööstuses.

Happed varjavad jõhvikas suhkrute magusa maitse. Suhkrud esinevad peamiselt glükoosi ja fruktoosina. Tänu kuremarjades leiduvatele kiudainetele (tselluloos ja pektiin) on neil omadus organismi puhastada.

Võitlevad haigustega

Rahvameditsiin on jõhvikatele alati tähelepanu pööranud. Kuremarjad ja nendest väljapressitud mahl ergutavad seedenäärmete tööd ning suurendavad söögiisu. Organismile on kõige kasulikumad toored marjad.

Jõhvikad ergutavad maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu head kasutada mao alahappesuse ning kõhunäärmepõletiku (pankreatiidi) esimese staadiumi korral.

Jõhvikamorss kustutab janu, kosutab palavikuhaigeid. Suhkrustatud kuremarju või purustatud jõhvikaid mee ja küüslauguga on hea võtta kõrge vererõhu korral. Tänu nende marjade söömisele muutub ka tavaline ravimteraapia efektiivsemaks. Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel.

Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Kiudainesisalduse tõttu on nad head veresoonte lupjumise profülaktikas. Kuremarjad on soovitatavad kopsutuberkuloosi ravis, kuid võivad leevendada ka liigesehaigusi.

Kosmeetikas kasutatakse jõhvikaid pleegitava toitemaskina, kuid pärast maski tuleb nahk katta toitekreemiga.

NB! Jõhvikad on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning maksahaiguste korral. Ettevaatlikud peavad olema mao ülihappesusega inimesed. Nad võivad mahla juua lahjendatult ja marju kasutada üksnes toitudes.

Jõhvikad toiduks

Ei tasuks unustada vanu, ajahambale vastu pidanud toite, nagu leivasupp, rukkipuder või kissell jõhvikatega.

Jõuluprae juurde sobib kenasti värvikas jõhvikamahlas kuumutatud kõrvitsasalat, millest jäetakse täiesti välja äädikas. Väga lihtne on valmistada kõrvitsa toorsalatit kuremarjadega. Muidugi võib neist koos keeta moosigi. Ka porgandiga saab neid marju edukalt kasutada nii toorsalatites kui moosis või pürees. Väga maitsev ja tervislik on porgandi- või kõrvitsamahl jõhvikasiirupiga.

Allikas: Maakodu.delfi.ee