Tänapäeval on nii kerge lennata autopiloodil läbi sotsiaalmeedia ja endalegi märkamata leida ennast kellegi teisega võrdlemas. Kuigi ma tean, et teiste elud ei ole nii piltilusad, nagu sotsiaalmeediast paistab, leian ennast ikka teistega võrdlemas, kirjutab Simone Viidas raamatus „Armastus enda, oma keha ja toidu vastu“. Pagan küll, kuidas teistel oma elus siis nii hästi läheb, aga mina ei suuda isegi öösel piisavalt unetunde kokku saada?
Sotsiaalmeedia platvormidel näidatakse oma elu parimaid hetki ja peidetakse kõike, mida ei taheta maailmale näidata. Sotsiaalmeedia on meile ette näidanud tohutult ebareaalseid ilustandardeid ja kõike, mida me peaksime juba olema elus saavutanud. See pilt, mida me ekraanidelt näeme, võib tekitada tunde, et kui me ei ole juba oma 20ndates aru saanud, kes me oleme, mis karjääri soovime teha, kellega koos oma elu veeta, millised välja nägema peaksime, siis oleme justkui kuhugi hiljaks jäänud või teistest halvemad, sest tundub ju, et kõik teised on sellega hakkama saanud.
