“Ära nukrutse, vaid mõtle positiivseid mõtteid.” Me kõik oleme mõnikord andnud sarnase nõuande oma sõbrale, sugulasele või töökaaslasele, kes on haige, murelik või muidu tujust ära. Ega see ju neile halba tee, õigus?
Tegelikkuses näitavad viimase poole sajandi jooksul kogutud teaduslikud tõendid selgelt seda, et sinu tunded – nii head kui ka halvad – võivad sind mõjutada mitmes eri valdkonnas: sinu tervist, kooliõpinguid, tööviljakust, suhteid ja paljut muudki. Olenemata sellest, kas sinu tunded on loomulikud või ettekavatsetud (“Täna mõtlen ma ainult häid mõtteid”), võib emotsioone võrrelda vana ütlusega “sa oled see, mida sööd”.
Inimkonna ajaloo vältel on emotsioonide akadeemiline analüüs olnud peamiselt filosoofide pärusmaa. Vanadelt hiinlastelt, kreeklastelt ja teistelt kultuuridelt on säilinud arvukalt ajaloolisi ülestähendusi inimtunnete filosoofilise arutluse teemal. Emotsioonide olemus ja tähendus olid esikohal muuhulgas Konfutsiuse, Platoni, Aristotelese, Descartes’i, Aquino püha Thomase ja Machiavelli mõtisklustes ning kirjutistes.
Mahukad empiirilised kirjalikud analüüsid emotsioonide teemal hakkasid ilmuma alles 19. sajandil, kui sellised märkimisväärsed isikud nagu Darwin ja Freud rakendasid kõnealusele küsimusele teaduslikumat lähenemist.
Tuhandeid aastaid filosoofide huvi all veetnud emotsioone uuritakse nüüdisajal põhjalikult moodsates teaduslaborites, kus teadlased saavad jälgida tunnete reaalset mõju inimese DNA-le.
Ettekavatsetus on tõestatult tugev jõud
Toimetaja märkus: paljud veebilehe Institute of HeartMath liikmed, toetajad ja järgijad võivad mäletada varasemaid arutlusi ja viiteid, mis on seotud instituudi uurimistööga emotsioonide mõju kohta inimese DNA-le. Järgnevalt värskendame neid andmeid, heites uue pilgu neile põnevatele leidudele kõigi inimeste heaks, kes pole HeartMathiga varem kokku puutunud ja neist midagi ei tea. Selle artikli lõpust leiate viiteid lisalugemiseks ja muid abivahendeid.
Rakubioloog Glen Rein ja IHM-i teadusdirektor Rollin McCraty viisid 1990ndate algul läbi rea eksperimente, mis olid seotud DNA ja tahtlikult tekitatud emotsioonidega. Isegi kümme aastat hiljem püsib huvi nende eksperimentide vastu endiselt. Pärast arvukaid järelepärimisi esitas McCraty kokkuvõtte nendest leidudest ja avaldas uurimuse tulemused 2003. aastal lühikeses raportis pealkirjaga “DNA konformatsiooni modulatsioon südamekeskse ettekavatsetuse abil”.
“Need tulemused pakuvad eksperimentaalseid tõendeid toetamaks hüpoteesi, et meie DNA molekulide teatud omadusi on võimalik taotluslikult muuta,” kirjutasid Rein ja McCraty. “Meie teadmiste põhjal oli see uurimus esimene omasugune, mis leidis seose konkreetsete elektrofüsioloogiliste seisundite ja võime vahel põhjustada muudatusi bioloogilises sihtmärgis (DNA-s) väljaspool inimkeha ennast. Need leiud annavad mõista, et kui inimesed on parajasti südamekeskses rahulikus seisundis ja funktsioneerivad füsioloogilises mõttes terviklikumalt, siis on neil ka suurem võime muuta DNA konformatsiooni (kuju või struktuuri).”
Selles eksperimendis osales katserühm inimesi, kes olid saanud väljaõppe ja kogemused HeartMathi konformatsiooniarenduse meetodite kasutamises, ning neile lisaks ka kontrollgrupp, kellel eelnev koolitus puudus. Kõigile katserühma osalistele anti katseklaas DNA prooviga ja neil paluti kasutada kolme eri meetodit – ühekaupa eraldi katsete käigus – selle proovi DNA-struktuuri kokku või lahti kerimiseks. Kontrollgrupi liikmed pidid keskenduma sama tulemuse saavutamisele üheainsa meetodi kasutamise abil.
Südame terviklikkus
Tähtis on ära märkida, et katserühma koolitati HeartMathi meetodite kasutamises nimelt selle eesmärgiga, et nad suudaksid luua kõrge terviklikkuse taseme, mis oligi teadlaste arvates peamine tegur nende hüpoteesi tõestamiseks: südamekesksed kavatsused võivad katseklaasis muuta täpselt määratletud DNA proovi konformatsiooni. Terviklikkus tähendab seisundit, mida iseloomustab korrapärasem ehk terviklikum koostoime keha eri organsüsteemide vahel, millega kaasneb ka regulaarsem südamelöökide rütm.
Järgnevalt on kirjeldatud eri meetodeid, mida kumbki rühm kasutas DNA proovide mõjutamiseks:
• Kavatsus DNA muutmiseks, säilitades samal ajal südamekeskset seisundit ja tekitades armastust ning tänulikkust väljendavaid tundeid.
• Südamekeskse seisundi säilitamine ilma kavatsuseta DNA-d muuta.
• Kavatsus DNA muutmiseks oma tavaseisundit säilitades.
• Südamekeskse seisundi säilitamine koos kavatsusega DNA-d muuta.
Tulemused:
• “Inimesed, kes suutsid tekitada kõrgetasemelise südame terviklikkuse, olid võimelised muutma DNA konformatsiooni vastavalt oma kavatsusele,” avastasid Rein ja McCraty. Üldjuhul mõjutasid proove kõige rohkem need, kellel oli kõrgeim terviklikkuse tase.
• “Kontrollgrupi liikmete südame terviklikkuse tase oli näitajate järgi madal ja nad ei suutnud tahtlikult muuta DNA konformatsiooni. Tähtis on ära märkida, et nii kavatsus muutust sooritada kui ka südame terviklikkus olid meie eksperimendi tulemuste seisukohast tähtsad tegurid.”
Eelnevalt on läbi viidud teisigi sarnaseid uuringud. Oma raportis pöörasid Rein ja McCraty tähelepanu ka küsimusele, kas katsealuste füüsiline lähedus DNA proovidele – hoidsid nad ju katseklaase eksperimendi ajal käes – võis mingil moel neid proove muuta. Küsimus oli selles, kas inimsüdame tekitatud elektromagnetvälja energia on võimeline DNA proovides muudatusi tekitama.
“Mitu eelnevalt teostatud uuringut, mille käigus on inimesed püüdnud taotluslikult mõjutada suurema vahemaa tagant mõnda bioloogilist süsteemi, on samuti näidanud tähelepanuväärseid tulemusi,” kirjutasid Rein ja McCraty. “Neis uuringutes on vahemaa sihtmärgi ja inimese vahel kõvasti suurem sellest kaugusest, mille sees võiksid tavalised elektromagnetväljad mõeldavasti mingit mõju edasi kanda.”
Nad viitasid ühele varem läbi viidud uurimusele, kus inimene oli DNA proovist poole miili kaugusel. “Selle näite puhul oli meie kavatsuseks suurendada DNA lahtikerituse astet. Tulemused viiest eelnevalt korraldatud uurimusest (kaasa arvatud see poole miili katse) näitasid märkimisväärset muudatust DNA konformatsioonis.”
Reini ja McCraty eksperimendi tulemus tõstatab huvitavaid võimalusi, kui nende raportit lähemalt vaadelda.
“Kuigi eksperimendi käigus kasutatud DNA oli pärit eksogeensest (kehavälisest) allikast, oleks inimese enda DNA tõenäoliselt veelgi paremini “häälestatud” ehk resonantsem, seeläbi ka reageerides paremini selle inimese kavatsustele,” ütlesid nad. “Kuigi ilmselgelt läheb vaja veel lisakatseid, on olemasoleva põhjal võimalik järeldada, et inimesed suudavad mõjutada omaenda DNA-d sellise eelkirjeldatud ülalt allapoole suunatud protsessiga, andes potentsiaalselt isegi ulatuslikumaid tulemusi, kui selle uuringu käigus on täheldatud.”
Järgnevalt on esitatud teostatud eksperimendi teised potentsiaalsed tagajärjed. Autorid on märkinud, et need vajavad edasisi uuringuid:
• Kuna selle eksperimendi käigus toimusid reaalsed bioloogilised muudatused DNA-s mitmes elutähtsas rakufunktsioonis, kaasa arvatud DNA replikatsioonis ja reparatsioonis, toetavad need leiud teooriat, et inimesed suudavad teadlikult mõjutada protsesse inimrakkudes.
• Avastus, et eksperimendi käigus saadud tulemuste võtmeks oli südame terviklikkus, võib meid juhtida parema arusaamiseni positiivsete tunnete ja positiivse suhtumise rolli kohta mitmes tähtsas valdkonnas, kaasa arvatud tervis ja tervendamine, platseeboefekti-sarnased nähtused, ootamatu vähi taandumine, tugeva usu hüved tervisele ning palvete positiivne mõju.
Lisalugemiseks (inglise keeles):
Reini ja McCraty täielik raport läbiviidud eksperimendi kohta: DNA konformatsiooni modulatsioon südamekeskse ettekavatsetuse abil.
Rahvusvahelise enimmüüdud teoste autori Gregg Bradeni artikkel: Teaduse sõnul on DNA-d võimalik tunnete abil muuta.
2011. aasta septembris ilmunud IHM-i uudiskirja artikkel: Oma DNA-d saab ise muuta.
IHM-i veebilehe nõuanded stressiga toimetulekuks: Energia suurendamine ja lahendused emotsionaalse heaolu tagamiseks.
Tõlkinud: Joonas Orav
