Emotsioonid ei ole oma olemuselt muidugi midagi halba. Ilma emotsioonideta jääksime me ilma ka positiivsetest ja rõõmu ning naudingut pakkuvatest tunnetest. Me kõik pürgime igal ajahetkel teadlikult või alateadlikult meelerahu ja heaolu tunde poole. Kuidas siis tekitada olukord, kus heaolu ja meelerahu säiliks, aga negatiivsed emotsioonid ei paneks meid kannatama?Kannatuste põhjuseks ongi peamiselt meie negatiivsed emotsioonid, me saame end halvasti tunda vaid siis, kui meie meel on mõru. Jah, on ka muidugi füüsilised kannatused, aga ilmselgelt on rohkem kannatusi, mis on põhjusatatud meie meelest – kui oleme kurvad on see väga suur kannatus, kuigi füüsiliselt ei pruugi see kuidagi endast tunda anda.
Oma meelest teadlik olemine ja emotsioonidega toimetulek ei tähenda automaatselt tundetuks zombiks muutumist, nagu sageli kardetakse. On täiesti võimalik tunda emotsioone ilma, et sattuda nende ohvriks.
Emotsioonide algpõhjused ehk kuidas elada õnnelikumat elu?
Meie emotsioonid on meie endi loodud. Juba selles lauses peitub suur tõde, mida me endale enamasti ei tunnista. Olles loonud endale kannatusi tekitava olukorra – kurbuse, viha või armukadeduse näol – saame me seda ka muuta, isegi kui mingil hetkel tundub see lootusetu.Oma emotsioonidega toimetuleku alus on neist teadlik olemine, jälgimine ja nn jälje ajamine – kust nad on tulnud, millised on uskumussüsteemid seal taga. Budistliku käsitluse järgi on meil kolm peamist meeleplekki, mis panevad meid kannatama – viha, ignorantsus või rumalus ja iha või klammerdumine.
Kui sellesse filosoofilisse süsteemi süveneda, avaneb tõesti maailm, misläbi selgub, et meie kannatused põhinevad noil kolmel elevandil ja ilma nendeta ei oleks meil ka muresid. Teadvustades endale neid kolme meeleplekki, muuuvad emotsioonid nii arusaadavamaks kui ka vähem kannatusi põhjustavaks. Kolme meelepleki olemus on justkui kaasapanu inimesena sündimisel. Omakorda nendega on seotud meie uskumused, mida on meid ümbritsevad inimesed, keskkond ja ühiskond kogu meie elu aja loonud ja kasvatanud.
Olles need teemad enda jaoks kasvõi vähesel määral läbi mõelnud ja tunnetanud, omavad negatiivsed emotsioonid meie igapäevaelus hoopis vähem võimu meie elukvaliteedile ja otsustele kui senini. Igat emotsiooni on turvaline tunda – kui sellest teadlik olla ja osata selle taha vaadata. Selles peitubki igapäevase meelerahu olemus – osata oma emotsioone näha ja tunda.
MIllal emotsioon muutub tõeliselt kahjulikuks?
Nagu juba eelpool mainitud, ei ole emotsioonides midagi halba. Tunda isegi negatiivset tunnet mõned minutid on nii meie ürgbioloogiline kaitse kui võimalus areneda. Probleemiks muutuvad emotsioonid siis, kui neisse nn kinni jäädakse.
Sageli meenub veel aastaid või aastakümneidki hiljem mõni seik oma elust, mis tekitab tõsise ebamugavustunde, ehk toob lausa pisaradki silma või külmavärinad kehale. See on viide tõsisasjast, et kanname seda emotsiooni endaga senini kaasas. Isegi igapäevaselt enda jaoks teadvustamata, istub see meie alateadvuses ja vähe sellest – mõjutab tegelikult meie elu ka täna, siin ja praegu.
Lapsepõlves saadud kukkumistrauma ei luba võib-olla senini uuesti mäesuuskasid alla panna. Raske lahkuminek ei luba siiani luua turvalist suhet. Lasteaiapeol meelest läinud salmi tõttu tuntud häbi ei luba siiani koosolekul sõna võtta. Ja nii edasi. Ühelt poolt mõjutavad meie elus juhtunud šokid, ebaõnnestumised ja traumad meie igapäevaelu kvaliteeti. Kuid see pole ainus, mis kannatada saab.
Iga suurem läbielamine mõjutab ka meie isiksust. Šamanistlikus traditsioonis räägitakse hingeosade kaotamisest, mis on kerged juhtuma mingil läbielamise hetkel. Kui oleme mingi suure šoki läbi elanud, pole me enam endised. Sel hetkel, kui meiega midagi traumaatilist ja tõsist juhtub, salvestame sellest hetkest enda jaoks palju detaile ja mitte ainult – võtame alateadlikult vastu ka otsuse, strateegia, kuidas selle šokiga edasi ellu jääda. Näiteks olukorras, kus naist tabab ootamatu teade oma partneri poolt, et ta jäetakse maha, võib alateadlikult salvestuda strateegia – ma ei luba endale enam kedagi lähedale, sest vaid nii olen kaitstud, vaid nii on mul turvaline. Ja hiljem võib toosama inimene lootusetult otsida endale uut kaaslast, kuid ükski suhe ei toimi – süvenedes teemasse, selgub, et hirm uuesti haiget saada on sii suur, et alateadlikult ei tahagi see inimene endale enam uut suhet. Taolisi näiteid võib tuua sadu.
Kõigele lisaks saab pikka aega kaasas kantud negatiivse emotsiooni tõttu kannatada ka meie keha. Ühelt poolt on see viimane märguanne, et peaksime ka oma meelega tegelema, teisalt on see sageli esimene asi, mida tõeliselt tähele paneme. Kui ikka füüsiline keha endast märku annab, tuleb midagi ette võtta! Igaüks, kel mõni krooniline probleem, võiks endalt küsida – mis juhtus minu elus enne seda, kui see haigus esimest korda avaldus? Sageli peitub vastus haiguse põhjustaja kohta vaid selle ühe küsimuse taga.
Sel hetkel, kui mingi suur šokk on inimest tabanud, ei pruugi lihtsalt emotsioonidest teadlikuks saamisel olla piisavat mõju, et tundel minna lasta ja nii vaimset kui füüsilist tervist kahjustamata edasi elada. Sel juhul võivad abiks olla mitmed emotsioone lahustavad teraapiad, millest üks viis on näiteks EFT ehk emotsionaalse vabaduse tehnika, kus piltlikult öeldes petetakse ära või programmeeritakse ümber meie mandelkeha ehk siis emotsioonide valvur. Olukord, mälestus, sündmus jääb küll alles, kuid sellega ei kaasne enam ebameeldivaid emotsionaalseid mälestusi.Sest kui emotsioon on meie enda loodud, peame me ju ise saama sellest ka vabaneda, olgu tegemist kasvõi tõeliselt ebameeldiva mälestusega!
Autor: Kaia-Kaire Hunt
Järgmine EFT kursus toimub Eestis juba 10. veebruaril 2019, Põlistarkuste ja Rahvaravi Koolis, Weizenbergi 20/1. Vaata kursuste kohta lisa SIIT.
