Emotsionaalse vägivalla põhjustatud halvav häbi ja enesesüüdistamine võivad su sõna otseses mõttes haigeks teha. Uuringud näitavad, et häbi on seotud stressiga, eriti siis, kui inimesel on tunne, et tal puuduvad oskused, teadmised, võimed või jõud olukorraga toime tulla. Häbi mõjub laastavalt ka psüühikale. Ta võib mõjuda laastavalt enesehinnangule, enesekindlusele, kehakuvandile, seksuaalsusele, võimele suhestuda teiste inimestega, võimele või valmisolekule enda eest hoolitseda või end kaitsta. Mõned tagajärjed võivad olla tõsised, mõned mõõdukad, kuid kõikidel juhtudel on tagajärjeks probleemid isiksuse tasandil.
Häbi poolt tekitatud tõsiseid tagajärgi võib jagada seitsmesse kategooriasse.
• Enda vihkamine ja jälestamine. Siia alla käib enda ja oma keha suhtes vastikuse tundmine ning tunne, et „ma pole midagi head väärt“ – kaasa arvatud armastust, hoolimist, edu või õnne. Selline enese vihkamine võib viia saboteeriva käitumiseni ning järgmise kategooria juurde, milleks on enesehävituslikkus.
• Enesehävituslikkus. Siia kuuluvad enda kahjustamise mõtted või reaalne enda haavamine või vigastamine nagu lõikumine, põletamine, torkamine. Siia kuuluvad ka enesetapumõtted ja suitsiidikatsed. Üldisemas plaanis on ohvrid sageli enesehävituslikud ka mitmes muus mõttes, harrastades ohtlikke tegevusi, näiteks nagu kaitsmata vahekord, ohtlik sõidustiil, purjus peaga sõitmine, ekstreemsed spordialad, ohtlike inimestega suhtlemine, kriminaalsed tegevused.
• Enda hooletusse jätmine. Siia alla kuulub kõik, kuidas inimene keelab endale inimlike põhivajaduste rahuldamist. Siia kuuluvad vilets toitumine (nälgimine, toitainetevaene söök), vähene veejoomine, lohakas riietumine (ei kaitse end ilmastiku eest), vähene uni ja puhkus. Ka tarviliku hambaravi ja üldise tervisliku seisundi unarusse jätmine.
• Lapsepõlves kogetud vägivalla taaskordne läbielamine. Siia liigituvad suhted kunagisi vägivallatsejaid meenutavate partnerite ja sõpradega (mõnikord ka välimuselt). Kuid inimene võib ka ise vägivallatsejaks muutuda ja kunagi kogetud vägivalda nüüd ise teiste peal rakendada, võttes sealjuures üle selle inimese, kes kunagi tema kallal vägivalda tarvitas, käitumisstiili, maneerid ja kõnepruugi. Tavaliselt saavad tema ohvriks lähisuhtepartner või lapsed. Siia kuulub ka muster, kus lastakse teistel endale liiga teha (emotsionaalselt, füüsiliselt, seksuaalselt) või end teistel ära kasutada.
• Sõltuvused. Siia alla kuulub sõltuvus alkoholist, mõnuainetest, seksist, pornograafiast, ostlemisest, varastamisest, hasartmängudest ja armastusest.
• Raev. See väljendub kergesti vihastumises, karjumises, sagedases kaklemises (nii füüsilises kui ka verbaalses), laste ja partneri väärkohtlemises ja maanteeraevus. Teistele suunatud raev väljendub ka kibestumises ja vaenulikkuses. Kui raev on maha surutud ja enda vastu suunatud, võib see viia depressiooni ning iseenda vihkamise, kahjustamise ja karistamiseni.
• Isolatsioon. Emotsionaalse vägivalla ohvrite poolt kogetav häbi võib viia teistest eraldumise ja isolatsioonini. Nende alateadlik (või ka teadlik) mõttekäik on selline: „Kui ma kellegagi ei suhtle, siis ma ei satu ka olukorda, kus peaks jälle häbi tundma.“ Isoleeruv käitumine hõlmab teiste inimestega suheldes suurde ärevusse sattumist, soovimatust ja võimetust teistega suhelda, enda koju sulgemist ja sealt harva väljumist ja/või sotsiaalsetes olukordades kinnist olekut ning võimetust vestlust alustada või teiste suhtluskatsetele reageerida.
Häbi mõõdukas mõju ei too emotsionaalse vägivalla ohvrite ellu tavaliselt nii laastavaid tagajärgi, kuid ma päris kindlasti ei soovi pisendada seda, kui valus see on ja kui palju see ellu muutusi toob. Kujunenud käitumismustrid võivad olla üsna problemaatilised ning mõjutada ohvrite elu mainimisväärsel määral.
• Tundlikkus kriitika või suunamise suhtes; häbitunne tekib kergesti.
• Kaitsepositsioonil olemine, enda ja teiste vahele seina ehitamine, kriitika tõrjumine.
• Kalduvus enesekriitikale, enda vastu karm olemine, endale mitteandestamine.
• Perfektsionism – taaskord püüe vältida uuesti häbisse sattumist.
• Püüd inimestele meeldida, lootes vältida häbi ja väärkohtlemist.
• Võimetus enda eest seista, oma tegelikke mõtteid väljendada, kartes teisi solvata ja neile haiget teha ja seeläbi häbisse jääda.
• Edu- ja võimuiha. Püüd teiste üle kontrolli saavutada.
• Motivatsiooni puudumine (võimetus seatud eesmärke saavutada, plaane ellu viia), kimbatus (võimetus oma karjääri suunata, võimetus partnerile pühenduda).
• Ebarealistlikult kõrged nõudmised endale ja teistele.
Beverly Engel on rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoterapeut, kes on emotsionaalse ja vaimse vägivalla ohvritega töötanud juba üle kolmekümne viie aasta. Oma kogemuste põhjal on ta kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas bestselleriteks kujunenud „The Emotionally Abusive Relationship“ ja „The Emotionally Abused Woman“.
