Emotsionaalne vägivald suhtes: Mis takistab tõde märkamast ja tunnistamast?

Kahjuks on emotsionaalselt vägivaldses suhtes oma tegeliku olukorra hoomamise teel palju takistusi ning suurim neist on see, et sa ilmselt ei usalda ei oma tundeid ega oma instinkte. Tegelikult hakkab palju emotsionaalse vägivalla ohvreid enda instinktide usaldamise asemel uskuma partneri süüdistusi ja alandusi. Näiteks kui ühele naisele pidevalt korrutatakse, et ta on laisk, ebakompetentne ja emotsionaalselt külm, hakkab ta seda kõike enda kohta peagi ka uskuma. Olukorra iroonia peitub selles, et mida sügavamale depressiooni ta tänu tema isiksuse vastu suunatud kriitikale langeb, seda enam kahaneb ta motivatsioon, seda ebaproduktiivsemaks ta muutub ning seda enam kahaneb tema soov läheduse ja seksuaalsuse järele.

Ühe mu kliendi, Ramona, abikaasa kurtis pidevalt, et naine ei taha temaga seksida. “Niipea kui me abiellusime, ei eruta ma sind enam. Niipea kui sa sõrmuse sõrme said, hakkasid arvama, et sa ei pea mind enam voodis õnnelikuks tegema.”

Ramona rääkis oma esimese seansi ajal: “Tegelikult ei erutagi ta mind enam. Ma ei saa aru, mis juhtunud on. Mulle nii meeldis varem temaga seksida. Aga nüüd ma enam selles plaanis ei tunne ta vastu üldse midagi. Ma ei heida talle ette, et ta kurdab selle üle. Ma isegi ei paneks pahaks, kui ta kellegi teisega seksiks, nagu ta kogu aeg ähvardab. Mis mul viga on?”

Töö käigus selgus, et abikaasa pidev vigade otsimine, ebarealistlikud nõudmised, perfektsionism ja omandiinstinkt olid pannud Ramona emotsionaalselt ja füüsiliselt endasse tõmbuma. Selgitasin talle, et naised on bioloogiliselt nii üles ehitatud, et nad peavad seksiisu tekkimiseks tundma end turvaliselt ja lõõgastunult. Täiesti loomulik on, et need, keda pidevalt alandatakse ning kelle kallal emotsionaalset vägivalda kasutatakse, sulguvad seksuaalses plaanis. Teisisõnu, meie keha, eriti meie suguelundid, ei reageeri ei lõdvestumise ja märgumisega, mis seksi meeldivaks või isegi võimalikuks muutmiseks vajalikud on. Seega, Ramona seksiisu kadumine oli täiesti mõistetav. Ta keha sulgus täielikult. Sulgus sedavõrd, et ilma valu või ebamugavust tundmata ta seksida enam ei suutnud. (Mehe keha täpselt samamoodi vägivallale ei reageeri, kuid ka nemad võivad emotsionaalselt sulguda ja lakata partneriga end turvaliselt tundmast.)

Teine põhjus, miks emotsionaalset vägivalda on nii keeruline märgata, on selle salakaval olemus. Järgmine näide illustreerib kenasti, kui peenelt seda võimalik teha on.

Klient Tom tuli teraapiasse, sest ta tundis sageli masendust, ei saanud hästi magada ja oli sageli haige. Ta oli läbinud põhjaliku arstliku läbivaatuse ja ta tervis oli korras, mistõttu arst oli ta teraapiasse saatnud. Mõne seansiga sai selgeks, et Tom kannatab emotsionaalse vägivalla all. “Mu naine on veendunud, et ma ei armasta teda ning ta otsib igal sammul sellele tõestust. Aastaid on ta kurtnud, et ma ei too talle enam lilli. Ja nii tuli see mõne nädala eest mulle meelde ja ma ostsin talle töölt tulles lilled. Ta heitis neile ühe pilgu ja ütles: “Sa ju tead, et mulle karikakrad ei meeldi, miks sa siis ostad neid mulle?” Pean tunnistama, et ta tõesti kunagi ammu ütles, et talle karikakrad ei meeldi, aga mul ei olnud see enam meeles. Ja kui ma selle valmiskimbu ostsin, ei tulnud mulle pähegi küsida, kas selles ka karikakraid sees on. Ju ma oleks pidanud.” “Kas su naine tunnustas fakti, et sa olid tema peale mõelnud, et sul oli olnud meeles lilli osta?” küsisin. “Ei, ta oli karikakarde pärast liiga endast väljas.” “Kas sul on tunne, et sa ei tee kunagi midagi õigesti? Et mida sa ka ei teeks, ikka ei suuda sa talle meele järele olla?” uurisin edasi. “Noh, jah, aga vahel ma arvan, et tal on ka õigus. Vahel ma ise ka kahtlen, kas ma ikka armastan teda.” “Miks nii?” “Noh, sageli kui ma teen midagi, et oma armastust näidata, süüdistab ta mind näitlemises. Üritasin seda karikakarde fiaskot kuidagi kompenseerida ja viisin ta välja ühte väga kenasse restorani romantilisele õhtusöögile. Kuid selle asemel et rõõmustada, vaatas ta mulle otsa ja ütles: “Sa ainult teed nägu – tahad jätta muljet, et oled hea abikaasa. Kuid kui sa mind tõesti armastaks, poleks sa neid karikakraid mulle üldse toonud.””

“Mis tunde see sinus tekitas?” “No see tegi haiget muidugi, kuid omamoodi oli tal ju õigus. Ma üritasin heastada oma viga. Ma ei teinud seda selleks, et ma tundsin armastust.” “Ja mis tunde sinus tekitas see, et ta taas karikakrad jutuks võttis?” uurisin. “No ta teeb seda sageli. Ta eriti ei suuda asjadel minna lasta.”

Kas sa panid tähele, kui tasakaalust väljas Tom oli? Ühelt poolt nägi ta oma naise ebamõistlikku käitumist, kuid seejärel võttis süü olukorra eest enda peale. Tom oli varmas oma naise süüdistusi ja kaebusi uskuma. Seda seetõttu, et emotsionaalselt vägivaldsed inimesed pikivad oma manipulatsioonidesse just parajal määral tegelikke fakte, piisavalt, et oma ohvreid segadusse ja ummikusse ajada.

Tomi loost nähtub, et mitte ainult naised pole emotsionaalse vägivalla ohvrid. Kõigile on tuttav stsenaarium, milles mees on emotsionaalselt vägivaldne ja naine tema ohver, kuid üha enam kerkib pinnale tõestust selle kohta, et emotsionaalse vägivalla ohvriks langeb ka mehi.

Üks lähisuhtevägivalla uurimus näitas isegi, et mehed langevad emotsionaalse vägivalla ohvriks sama sageli kui naised. Ühest teisest uuringust selgub aga tõsiasi, et meeste risk emotsionaalse vägivalla all kannatada on kasvutrendis.

Emotsionaalset vägivalda on keeruline märgata ka seetõttu, et vägivallatsejad on väga osavad hämama ja oma käitumist õigustama. Kui emotsionaalse vägivalla ohver püüab protestida või oma partneri tähelepanu vägivaldsele käitumisele juhtida, siis süüdistatakse neid sageli “liigses tundlikkuses” või “väikeste asjade ülespuhumises”.

Toon ära mõned laused, mida vägivaldsed inimesed oma partneri segadusseajamiseks või relvituks tegemiseks kasutavad.

• “Sa reageerid üle.”

• “Sa ajad midagi segamini; ma ei teinud seda.”

• “Sa liialdad. Ma pole selline.”

• “Sa kuulsid valesti, ma ei ütleks kunagi nii.”

• “Sul on halb mälu. Ma tean täpselt, mis juhtus.”

• “Mina pole süüdi, et sa nii tundlik oled.”

• “Sa dramatiseerid üle.”

• “Ma ei kohtle sind iialgi niimoodi. Sa kujutad seda endale ette.”

• “Sa lihtsalt tahad vaielda.”

• “Sa ei tohiks lasta end sellel häirida.”

• “Sa ei tohiks nii mõelda/tunda.”

Kas mõni neist tuli tuttav ette? Kui jah, siis jäta meelde, et vägivaldsed inimesed kasutavad just selliseid lausungeid, et oma elukaaslast tunnetes ja tajudes kahtlema panna.

Vägivallatsejad on ka osavad tähelepanu kõrvale juhtima ning asju oma kasuks pöörama. Kui sa püüad öelda, et su kaasa on liiga kriitiline, ütleb ta sulle midagi sellist: “Mina olen kriitiline? Naerukoht. Sina oled see, kes kritiseerib. Ja sa teed seda praegugi!”

Kui sa pärid aru tema valede kohta, tuletab ta kiiresti meelde viimase korra, millal sa ise valetasid. Näiteks: “Kas see polnud mitte sina, kes oma õele valetas, et sa oled haige, kui sa suguvõsa kokkutulekule minna ei tahtnud?”

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud 12 suhte hoiatusmärki. Miks me neid ignoreerime ja kuidas abi saada?

Emotsionaalne vägivald suhtes | Kolm valet, mida sa ei tohi uskuda!

Need märgid aitavad sul suhtemanipulaatorit ära tunda

Seotud