Perenaise arhetüüp sisaldab endas veel üht arhetüüpi – Ema. Iga Ema on alati Perenaine, iga Perenaine ei pruugi aga olla Ema ning kiirata emalikkust. Emalikkus ei tähista ainult bioloogilise ema tunnet oma lapse suhtes, seda omadust evivad (või võiksid evida) kõik laste, abitute või väetitega lävijad – kasvatajad, hoidjad, õpetajad, hooldajad, sotsiaaltöötajad, terapeudid, kasuemad, õed, tädid, naabrinaised. Ühelgi teisel tasakaalustatul arhetüübil pole sellist võimu naine pikaks perioodiks täiesti enda võimusesse haarata kui Emal. Haarata nii, et teistel elutervetel arhetüüpidel pole enam naise psüühes üldse ruumi.
Loe lähemalt perenaise arhetüübist – perenaine on ürgnaine, kes kannab hoolt oma sisemaailma puhtuse eest ja perenaise ülesanded on võluri valdkonnast – kuidas luua Armastuse Ruum ja seda ka hoida.
Ema ülesanne on anda oma lapsele juured ja tiivad. Juured, et ta püsiks kindlalt jalgel ning tiivad, et ta jaksaks lennata oma unistuse järele.
Psühhoanalüüs on kinkinud maailmale mõiste Piisavalt Hea Ema. Selline ema on lapse jaoks olemas, kui laps teda vajab, aga laseb lapsel ka omaette olla ja askeldada. Ta ei sekku ilmaasjata lapse toimetustesse, vaid suunab ja õpetab, kui selleks on vajadus. Ta ei torma iga kord kohe appi, kui lapsel midagi juhtub, vaid annab lapsele ise võimaluse end rahustada ja lahendusi otsida. Ta ei muretse lapse eest üleliia ega hoolitse üle. Selline ema oskab ka enese eest hoolitseda, ta on teadlik oma vajadustest, ta korraldab oma elu lapse kõrvalt nii, et ka tal endal jääks puhkuseks ja oma vajaduste rahuldamiseks aega. Selle tulemusel on ta oma eluga rahul ja jaksab jällegi lapse jaoks olemas olla. Selline ema ongi lapsele parim – kannab hoolt nii iseenda kui lapse eest.
Piisavalt Heal Emal on ideaaljuhul hea suhe oma mehega. Nende laps sünnib Armastuse Ruumi. Nende Armastuse viljana. Mitte ühenduslüliks kahe inimese vahele, mis peaks neid koos hoidma. (Loomulikult võib ka kehvas suhtes olev naine olla ikkagi Piisavalt Hea Ema. Suhte kvaliteet pole ei võrdelises ega ka pöördvõrdelises seoses emaduse kvaliteediga.) Ema ja isa loovad oma lapsele turvalise keskkonna füüsiliseks kasvamiseks ja armastava õhkkonna hinge ning vaimu arenguks. Kuna vanemad on erinevad, annab neist kumbki lapse jaoks erineva panuse, millest kokku tuleb harmooniline õnnelik lapsepõlv.
Piisavalt Hea Ema lubab lapsel rahulikult toimetada. Kukkumine on laste jaoks loomulik, lusika sisu peabki alguses olema kõikjal mujal kui suus, sandaalid väikeste käekeste poolt sätituna vales jalas ja müts tagurpidi peas. Piisavalt Hea Ema kõrvaldab lapse teelt võimalikud ohud, kuid ei hoia teda vati sees. Vastavalt lapse arengule ja võimekusele laseb ta nähtamatut “ohelikku” kogu aeg lõdvemaks.
Ükski ema pole võimeline rahuldama kõiki lapse soove koheselt – ema pole kohal sekundipealt iga kord, kui lapsel on kõht tühi, ihkab sülle või nutt tuleb peale. Piisavalt Hea Ema ülesanne on tagada lapsele armastav, turvaline ja stimuleeriv kasvukeskkond ning samas olla oma lapsele esimene inimene, kes pakub talle jõukohaseid stressiolukordi ja õpetab, kuidas nendega toime tulla.
Väikesed kurbuse- ja ärevushetked aitavad lapsel areneda, iseseisvuda. Piisavalt Hea Ema jaksab taluda lapses mõõdukat ärevust, kurbust ja teisi negatiivseid tundeid. Kui laps on väga häiritud, aitab Piisavalt Hea Ema pinget leevendada, aga kui ta tajub lihtsalt “kasvuvalu”, ei lenda ta Kanaemana ligi ja lahenda olukorda lapse eest. Ta seisab kõrval ning laps tuleb olukorraga või oma tunnetega ise toime. Ta ei lahenda probleeme oma lapse eest, vaid aitab lapsel probleemile ise lahenduse leida.
Nii õpib laps oma sisemaailma negatiivsete tunnetega ja välisilma stressiga vähehaaval ümber käima.
Piisavalt Hea Ema julgeb vajalikul hetkel vastu võtta kindlakäelist ja lapsele mittemeeldivat otsust, et aidata tal kasvada. Pikaajalise kasu hüvanguks julgeb Piisavalt Hea Ema teha lapsele lühiajaliselt valusaid valikuid. Ta ei anna lapsele järele, kui too üürgab poes kui Jeeriku pasun ja tahab kommi. Ta paneb paika piirid, millega laps peab õppima arvestama ja millest üleastumine toob kaasa vanusele vastavad tagajärjed. Poesituatsiooni kindlakäeline lahendamine toob kaasa hetkelise ebamugavuse nii lapsele kui vanemale, ent on pikaajaliselt ainuõige samm.
Ta ei lase lapsel endale pähe istuda, ta on lapse jaoks autoriteet, ta küsib lapse arvamust ja arvestab võimalusel sellega, kuid julgeb ka võtta vastu lapse jaoks ebameeldivaid otsuseid. Samas on ta nii palju elutark, et lapsel ei juhtugi ülemäära palju jonnihooge, sest ta oskab mitmeid olukordi, kus Suur Jonn end laiali laotab, ennetada.
Piisavalt Hea Ema mõistab, et igal lapsel läheb mõnikord midagi valesti ja halvasti. Kui on vaja, siis kritiseerib selline ema lapse tegu või käitumist, aga mitte last ennast. Oskamatu vanem aga riidleb: “Sa oled paha laps!” Piisavalt Hea Ema aitab lapsel mõista oma eksimust ning õpetab, kuidas õigem või parem oleks. Piisavalt Hea Ema ei häbista oma last.
Ema ülesanne on lapsele õigeaegses iseseisvuse ja vastutuse võimaldamises. See just ongi too tähtis võti, mis päästab hilisemast infantiilsusest. Ta annab lapsele jõukohaseid ülesandeid majapidamistöödes. Ühest küljest vähendab see tema enda Perenaise töökoormust, teisalt aga tõstab lapse olulisi elulisi oskusi, õpetab austama ema ja tema tööpanust. Kirsina tordil ei võimalda lapse kaasamine tal muutuda pelgalt tarbijaks, kes koolivaheajal päev otsa arvutis istununa nõuab töölt tulnud emalt: “Mis sa täna söögiks teed?” või “Mul on külm, pane ahi küdema!”
Piisavalt Hea Ema tuleb toime mitme lapse kasvamisega perekonnas. Ta jaksab hallata õekeste-vennakeste suhteid ning jälgida, et kõik saaksid oma portsu jagamatut tähelepanu.
Piisavalt Hea Ema tuleb toime iseenda sisemaailma haldamisega, ta suudab oma elu stressid niimoodi läbi elada, et ei kahjusta sellega oma last. Jah, muidugi juhtub mõnikord, et viha võtab silme eest mustaks ning ema käratab lapse peale. Ideaalne ema nii ei teeks, aga Piisavalt Hea Ema ongi just piisavalt hea, mitte täiuslik. Piisavalt Hea Ema annab oma parima, aga ta ei lange perfektsionismi lõksu, tahtes olla parim ja veatu.
Nii nagu teisedki naise arhetüübid, saab ka Ema arhetüüp minna üle võlli või jääda nõrgaks, muutudes siis vastavalt kas Kanaemaks või emalike tunnete nappuse korral Rongaemaks või Kurjaks Võõrasemaks.
Autor: Katrin Saali Saul
Katkend pärineb raamatust “Naiseks olemise kunst”. Kuula Katrin Saali Sauli rääkimas pikemalt naise arhetüüpidest naise elutervetest arhetüüpidest – Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna ja naise variarhetüüpidest, sellest, mida mehed naistest tahavad, milline on huvitavaks naiseks olemise retsept, sellest, kuidas tabamatu fluidum teeb Armastaja salapäraseks ja millised märgid näitavad, et Armastajat on tabanud nunnastumine ning millised on Perenaise omadused ja ülesanded, kuidas luua ja hoida Armastuse Ruumi, sellest, kuidas tütarlapse arhetüübiga kontaktis olevad naised püsivad kauem noored ja kuidas kuninganna arhetüüp pakub mehele kestvat pinget oma vaimumaailma avastamisel.
