Perekonna psühhoterapeudid Katrin Saali Saul ja Tiit Kõnnussaar arutlevad eluterve kärgpere teemal – kuidas toimida pärast lahkuminekut nii, et lapsed võimalikult vähe haiget saaksid? Kuidas harutada ja panna toimima vanade ja uute partnerite omavahelisi suhteid?
*Vestle oma uue kaaslasega enne kärgellu astumist. Millist rolli ta näeb endal Sinu lapse elus? Kuidas tema nägemus haakub Sinu ootustega tema osalusest selles tähtsas küsimuses? Enne seda vestlust võiks Sul oma nägemus olemas olla. Millist vastutust Sa soovid, et Su uus partner Sinuga jagaks?
Kui näed, et Su laps pole uuele partnerile vastuvõetav, küsi endalt ausalt, kas ta on ikka Su õige partner. Kui Sa selle küsimuse ees silma kinni otsustad pigistada, siis paraku varem või hiljem (pigem varem) tekivad Sul lapse pärast temaga tülid. Ja veel hullem, Sa tekitad oma lapse jaoks olukorra, kus lapse eneseväärtuse tunne saab haavatud: “Mis mul viga on, et mind pole võimalik omaks võtta?” Kui Sa siiski otsustad sellise partneriga kokku jääda, oleks ilmselt mõistlik koheselt investeerida enda ja/või lapse tulevasse eneseteraapiafondi.
*Anna oma lapsele kindlalt teada, et Sa oled tema jaoks alati olemas ja armastad teda sõltumata sellest, et Sul on nüüd uus partner. Su lapsel on segased tunded, kas ta ikka on Sulle enam tähtis, eriti kui ta näeb, et Sul on oma uue partneriga tore olla. Kinnita oma hoolivat sõnumit lapsele piisavalt tihti.
Sõnadel ilma kinnitavate tegudeta pole mingit väärtust. Sõltumata läbisaamisest oma ekskaasaga, ole kohal oma lapsele olulistel lasteaia-, kooli- ja elusündmustel. Nii näitad Sa oma kohaloluga, et laps on Sulle tähtis. Ole talle kättesaadav ka siis, kui ta teise vanema juures on, et laps saaks jagada oma argirõõme ja pöörduda Sinu poole muredega. Isegi kui Sa kohtud oma lapsega harva, on Su siiras huvi ja usaldusväärsus olulisem pidevast koosolemisest.
*Ole kannatlik. Jälgi, et ka Su uuel partneril kannatust jagub. Me kõik teame, et mõned haavad (isegi rängad) kasvavad kokku nii, et peaaegu midagi ei jää näha. Ja siis on haavu, millega käiakse hoolimatult ringi, selles sorgitakse ja mustus läheb sisse ning haav ei saa paraneda. Sinu laps on Sinu kaitsta. Kuula last! Ära pisenda lapse muret: “Oh see on väike asi!” Lapse jaoks on iga tema mure tähtis. Veelgi tähtsam, ära häbista last kunagi ühegi tema mure pärast.
*Kui Sul on lapsega probleemid või on lapsel endal probleemid, oleks mõistlik neid oma ekspartneriga arutada. Te olete vanematena endiselt ju tiim, sõltumata sellest, kas lapse põhielukoht on Sinu või teise vanema juures või viibib ta enam-vähem võrdselt teie mõlema juures. Küsi oma ekspartneri abi murede lahendamisel. Kui Su endine partner pöördub Su poole abipalvega, siis kuula teda. Ära kasuta seda, et talle “ära panna” või selgeks teha, kui saamatu ta on. Võimalusel proovi teda aidata ja tunne rõõmu, et saate pakkuda oma lapsele elutervet keskkonda, kus vanemad suudavad omavahel austavalt ja arvestavalt hakkama saada.
*Sinu edastada on lapsele uue pere tavad (isegi siis, kui elu toimub uue partneri elupinnal). Kui tavalises peres võtavad lapsed reeglid omaks nendega koos kasvades, siis kärgpere tavad ja reeglid – kuidas üksteist tervitatakse, kes koristab nõud laualt, kuidas küsitakse abi, kes vastutab korralageduse likvideerimise eest, kuidas jagunevad majapidamistööd, kuidas tähistakse tähtpäevi jne. luuakse ühiselt ja nad võivad erineda eelmise elukorralduse tavadest ja reeglitest. Anna lapsele aega uue elu reeglitega kohanemisel.
Juhul, kui Sul on vaja edastada lapsele mõni selline reegel, mis on oluline just Su uuele partnerile, siis ära tee seda moel: “No ma ise ei nõuaks, et Sa oma riided enda järelt koristaksid või pärast sööki tänaksid, aga … nõuab.” Selline lähenemine peaaegu et garanteerib lapse pahameele Su uue partneri suhtes.
*Ära oota, et Su laps kiiresti ja kergelt Su partneri omaks võtab. Ära avalda oma lapsele survet, et ta peab Su partneriga kohe hästi läbi saama. Viisakas peab laps olema, aga omaksvõtuni võib minna väga kaua. Sinu asi on esialgu olla puhver oma lapse ja uue partneri vahel. Puhvri roll osutub mõnikord väga valusaks. Seda näiteks juhul, kui Sa näed, kuidas Su armastatud laps Su armastatud uuele kaasale millegagi haiget teeb. Sa tahad oma kaasat kaitsta ja samal ajal mõistad Sa ka, et Su last käivitab lahkuminekust tuikav valu, mille põhjustamises Sul on roll. Just see ongi see kurikuulus lõhestatuse tunne, mida kärgperede puhul rõhutatakse – Sa jääd armastatud inimeste vahele ning tunned mõlema ees süüd. Sa püüad olla kõigi vastu hea. Mõnikord ei saa Sa enam mingit sotti, kelle poole hoida ja mida teha. Peaasi on siin iseennast mitte ära kaotada.
*Nii mõnigi lapsega partner vaevab pead, kas tal on õigus paluda oma uuelt partnerilt oma lapsega tegelemist – õpetamist, mängimist, transportimist. Kui Sa astud kellegagi suhtesse, peaks olema loomulik, et Su partner aktsepteerib Sind koos Su lapsega ja lapsega kaasneva hoolitsus- ja kasvatuskohustusega. Paarisuhe, olgu laulatatud, vannutatud või lihtsalt üksteisele pühendunud, tähendab üksteise abistamist. Laps on suur osa Sinu elust. Kui Sa vajad abi selles sfääris, on Sul õigus abile.
Küll aga ei peaks uus partner tegelema lapsega rohkem kui Sina ise. (Nii mõnigi isa delegeerib suurema kohuse lapse eest hoolitseda oma uuele naisele uskumuses, et lapsed on naise pärusmaa. Emad kipuvad oma uut meest vähem lastega ekspluateerima.)
*Kuigi lapse integreerimine kärgellu on enamjuhul pikka ja rahulikku meelt ning palju energiat nõudev protsess, pea meeles, et kärgpere tuumaks on paarisuhe. Enne laste mängu toomist oli Sul tõenäoselt palju aega partneri jaoks. Ära unusta oma partneri vajadusi. Leia aega tema jaoks. Käige kindlasti edaspidigi kahekesi väljas.
Kui Sa ei leia aega paarisuhtele ja tegeled ainult oma lapse integreerimisega, on varsti kuri karjas ja siis polegi vaja enam last kärgperre sulandada, kärgpere asemel on vaid tühi kärg.
*Austa oma ekspartnerit. Kuna oled uues suhtes, võib eeldada, et armastus Sinu ja Su eksi vahel on läbi. Aga austus võiks ju alles olla. Ta on Su lapse ema või isa. Ekspartneri DNA on pool Su lapse geneetilisest koodist. Kui Sa ei suuda ekspartnerit austada, ei austa Sa poolt oma lapse olemuses. Kui Sa lähed lahku suvalisest partnerist, kellega Sul ühist last pole, võid tunda tema suhtes ükskõik mida. Vaena või vaimustu, see mõjutab vaid Sind ennast. Kui Sa aga otsustad minna lahku inimesest, kellega Sind seob munaraku ja seemneraku ühinemisel tekkinud inimhing ja -keha, teed Sa suutmatusest austada lapse teist algallikat haiget just sellele hingekesele.
Oma lapse pärast pead sa õppima oma eksi austama. Su vaimne areng saab kiirenduse, kui oskad talle andestada teie suhte valud. Kui Sa seda juba teed, siis mine ja premeeri end millegi heaga.
Kui Su uus suhe on värske ning Su ekspartneri ja uue partneri suhe pole kiita, ära vea oma uut partnerit kaasa lapsele olulistele lasteaia- või kooliüritustele. Las see olla lapse pidu, kus ta ei pea pelgama oma vanemate reaktsioone. Pole mõtet nimme teha ekspartnerile haiget. Las aeg ravitseb teda.
*Kui Sa tahad kanda head hoolt oma meelerahu eest, mis on Su uuele perele väga oluline, pea kinni kokkulepetest oma ekspartneriga. Käitu temaga nii, nagu Sa tahad, et ta Sinuga käituks, nii püsib suhe lugupidavana. Siis ei too Sa võimuvõitlust ja sellega kaasnevat pahurust oma praegusesse suhtesse. Suhtu austusega ekspartneri aega ja plaanidesse. Nii annad Sa suurepärast eeskuju oma lapsele. Lapsed õpivad eeskujust, mitte kõlavatest sõnadest.
*Ära kunagi halvusta lapse ees tema teist vanemat. Isegi midagi nii süütut: “Ma ei kannata, et ta kogu aeg hilineb!” võib käivitada lapses tungi teist vanemat kaitsta. Laps tahab hoida oma südames mõlemast vanemast head kuvandit. Kui Sa (võib-olla isegi õigustatult) sarjad, et ta ema on frigiidne korramaniakk ja lootusetu närvipundar või et ta isa on empaatiavaba egoist ja hoolimatu eneseimetleja, lööd Sa lapse psüühikasse haava. Kuigi Sul võib olla närv must, et teine vanem on täiesti vastutustundetu, kaeble kellelegi teisele, mitte lapsele.
*Ära saboteeri oma ekspartneri lapsega veetmise aega, ahvatledes teda toredate sündmustega, kui on teise vanema aeg.
Hea ema, ära pane isadepäevaks või lapse isa sünnipäevaks, mil Su ekspartneril oleks tore oma lapsega aega koos veeta, mingit lapsele huvitavat üritust – kas Sulle endale meeldiks, kui Sinu ekspartner Su sünnipäeval lapse kontserdile või teatrisse viiks ning Sina ei saaks temaga aega veeta? Aita lapsel parem oma isale armas kingitus teha.
Hea isa, las emadepäeval, naistepäeval ja Su eksnaise sünnipäeval olla teie laps oma ema juures, isegi siis, kui ajagraafiku alusel on Sinu kord. Ole suuremeelne, vii emadepäeval oma ekspartnerile lilled, nii saadad Sa sõnumi, et väärtustad teda emana ja õpetad oma lapsele head eeskuju, et temagi oskaks oma ema õnnitleda.
Kui Sul on mingi tore plaan, mis võiks aset leida siis, kui laps peaks olema teise vanema juures, räägi enne, kui vihjad sellest lapsele, igal juhul oma plaanist teisele vanemale. Kui Sa räägid sellest enne lapsele, aga oma ekspartneriga kokkuleppele ei jõua, kurvastad Sa oma last. Vabandus: “Aga mul on piletid juba ostetud ja lapsega kokku lepitud, ta nii tahab ju minna!” on koostööd mittetegevate vanemate juures nii tavaline. Ära Sina selline ole.
Autor: Katrin Saali Saul, perekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut
Rohkem näpunäiteid, kuidas last valutumalt integreerida kärgperre, leiad Eluterve kärgpere: lahkuläinud vanemate koostöö on päästerõngas, mis päästab lapse valujõkke uppumast
* * *
Katrin Saali Saul “Eluterve kärgpere käsiraamat”
Kirjanduskonkursi BestSeller 2015 võidutöö aimekirjanduse kategoorias
See raamat on kauaoodatud praktiline teejuht peredele, kus vanemate paarisuhe on lõppenud, kuid endisi armastajaid ja tänaseid ekspartnereid seovad ühised lapsed.
Kui oled alustamas uut suhet ja tahad oma eelmisest suhtest pärit last uude perekonda integreerida nii, et see lapsele võimalikult valutult kulgeks; kui oled lapsevanem ja vajad teejuhti, et ehitada oma ekspartneriga üles toimiv koostöösuhe teie lapse õnneliku tuleviku nimel; kui oled uueks partneriks inimesele, kel on eelmisest suhtest laps, siis see raamat on sulle.
Põhjalik, inspireeriv ja hästi struktureeritud käsiraamat, mille väärtust tõstavad Eesti inimeste lood, kes on läinud uuele suhteringlie või kes on omal nahal kogenud oma vanemate lahutust ja uue suhte moodustamist.
Monika Koppel, pereterapeut
Eesti Pereteraapia Ühingu juhatuse liige
