Loengusarja “Elu pärast Googlet” teemade ring liigub sellistes valdkondades ja mõistetes nagu demokraatia, IT, AI ja transhumanism, kosmos, energia, raha, elu, surm, füüsika, bioloogia ja biotehnoloogia, ressursid, meditsiin, haridus, rahvastik, religioon, töö, tervis, loodus ja keskkond, globaalne ja lokaalne vaade.
Oma tulevikuvisioone on loengutel juba jaganud Kaupo Vipp, Asse Sauga, Mart Noorma, Rea Raus, Ringo Ringvee, Kristjan Port, oktoobris ja novembris saavad sõna Saale Kareda, Sten Tamkivi, Mihkel Kangur, Jaan Aru, Jaak Vilo ja Oliver Laas. Peale igat loengut saab lõpumõtiskluseks sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Loengud on eelregistreerunud kuulajatele tasuta. Huvipakkuvale loengule saavad huvilised registreeruda kodulehel Albert Einstein väljendas, ei saa probleeme kunagi lahendada samas mõttesüsteemis, mille kaudu need on tekkinud. Tuleb vahetada tasandit, liikuda metatasandile.
Uued võimalused elu korraldamiseks saavad täies ulatuses avalduda siis, kui innovatsioon ei tule enam looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid kooskõlas ja koostöös kõige elavaga. Uue elamisväärse ühiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda. Ainult terviklikkuses – kui individuaalne teadvus on kontaktis ühtsusteadvusega – on võimalik hoida ja luua elurikkust.
Millised on need võimalused rahumeelseks paradigmavahetuseks, mis aitaksid inimkonna välja kriisist ja enesehävituslikult rajalt? Käsitleme loengus eeldusi – teadlikuks saamine praeguse elukorralduse alusprintsiipidest, isikliku vastutuse võtmine (tänu millele saab sündida ka kollektiivne vastutus) ühiskondlikes protsessides, aktiivne ja teadlik ühislooming, koostöö terviklike lahenduste leidmisel – ning erinevaid strateegiaid inimest ja loodust väärtustava ühiskonna loomisel.
Saale Kareda on muusikateadlane, esseist, ajakirjanik, tõlkija, toimetaja ja uue ühiskondliku liikumise edendaja. Ta on Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Heliloojate Liidu liige.
Saale Kareda lõpetas 1998. aastal cum laude Eesti Muusikaakadeemia muusikateadlasena ning õppis seejärel muusikateadust Berliinis ja Viinis. Ta on ligi 15 aastat keskendunud transdistsiplinaarses võtmes uurimistööle ja tegelenud pikka aega Pärdi tintinnabuli-stiiliga.
Ta on töötanud ajakirja Teater.Muusika.Kino muusikatoimetajana, Viinis muusikakirjastuse Universal Edition muusikateadusliku konsultandina ning Viini Eesti Suursaatkonna kultuuriesindajana. Aastail 2015-2016 korraldas ta Uue ühiskonna loomise konverentse, praegu tegutseb Kirna vabahariduskeskuse (Toomas Hendrik Ilvest. Stenil on magistrikraad Stanfordi ülikoolist ja ta kuulub LHV ja Vabamu nõukogudesse.
Registreeru loengule kodulehel Tallinna ülikoolis, Eesti Geograafia Seltsi president. Sündinud Võrtsjärve Limnoloogia Jaamas (Eesti Maaülikooli järvekeskuses) ja üles kasvanud järveuurijate peres. Ülikoolis õppis geoökoloogiat ja ökoloogiat. Kõik tööd olid seotud taimkatte jääajajärgse perioodi arengu uuringutega. 2013. aastal avaldas koos kolleegidega artikli milles autorid näitasid, et Eesti taimkatte arengut on viimasel 2000-3000 aastal mõjutanud inimtegevus rohkem kui kliima. Artiklist tulnud mõistmise järel pühendus üha enam säästva arengu hariduse teemadele, olles veendunud, et vaid hariduse kaudu saab esile kutsuda püsivad muutused ühiskonnas, mis võimaldaks inimkonnal näha ka Eesti 200. juubelit.
Registreeru loengule kodulehel jaik.ee
*
Teisipäeval, 23. oktoobril kell 18: Jaan Aru “Inimene”
Inimene on kummaline. Ta on võimeline looma, leiutama ja originaalseid lahendusi leidma, kuid samas sööks ta parima heameelega krõpse, vahiks telekat ja klikiks sotsiaalmeedias. Mõtisklen selle üle, kumb neist pooltest 25 aasta pärast noorte inimeste ajudes domineerib. Vaadates inimkonna ja tehnoloogia arengut, peaks ennustama, et kahe ja poole dekaadi pärast on noored tänasest veelgi nupukamad, avatumad ja innovatiivsemad.
Kuid samas näib, et meie enda mõistuse poolt leiutatud vidinad (näiteks nutiseadmed) hakkavad meie mõistust ja selle supervõimeid pidurdama. Kas ideedemasin aju on iseendale kaevanud augu? Kas krõpsusööja ja sotsiaalmeedia mugija pääsevad võidule või on meil võimalik oma laste ja lastelaste ajusid hoida ja aidata? Ehk saab jutu käigus pisut selgemaks ka see, mis imeloom see inimene on ja mis eristab teda teistest loomadest ja tehismõistusest.
Jaan Aru on Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli ajuteadlane. Ta uurib, kuidas õppimisprotsessid toimuvad inimajus, hiire ajus ja tehisajus ja üritab aru saada, mis teeb inimesest inimese. Jaan on kirjutanud raamatud „Ajust ja arust” (2017) ning koos Talis Bachmaniga „Tähelepanu ja teadvus” (2009). Ta on pälvinud ka teaduse populariseerimise riikliku preemia.
Registreeru loengule kodulehel jaik.ee
*
Loengusarja “Elu pärast Googlet” viimased loengud toimuvad novembris Von Krahlis:
Teisipäeval, 6. novembril kell 18 räägib bioinformaatika professor Jaak Vilo teemal “IT ja tehnoloogia”, kolmapäeval, 7. novembril kell 18 võtab filosoofiadoktorant Oliver Laas vaatluse alla teema “Tehisintellekt ja transhumanism”.
Uuri lisa Vikerraadio kodulehelt ja Jaik.ee
