Elu mõte on areng ja täiustumine. Et me saaksime minna kuskile kõrgemale tasandile. See on just nende oma õppetükkide ja eluülesannete täitmine, ja lihtsalt sellised asjad, et jõuda kõrgemale tasandile või uuesti saada kokku oma kõrgema minaga. Ma ei oskagi öelda täpselt, mida see kõrgem tasand endast kujutab, aga no näiteks dalai-laama on kõrgema tasandi inimene. Võid seda olla ka siin maa peal, kui sa oled nii püha või üdini positiivne inimene – no kõige lihtsam oleks öelda, et tahan ingliks saada, inglid on kõrgema tasandi olendid. Aga jah, seda võib mõlemat moodi võtta.
Kai Tamm, astroloog
…
Minu jaoks on see asi väga lihtne: inimese elu mõte ei ole midagi muud kui saada teadlikuks iseendast ja oma tõelisest olemusest, korjata kokku kõik oma ära jagatud energiakillud siin esimeses reaalsuses, muutes need üheks tervikuks, ja pärast seda ootab sind neljas reaalsus. Sa ei pea valima oma poolt valge ega musta vahel, vaid kesktee on see, mis viib sind üles. Kahe vastaspoole vahel on alati piir, kus erinevad jõud püüavad sind rebida enda suunas. Jõudude piiri rebenedes tasub arengu mõttes olla nn jõudude gravitatsiooni null punktis, sest seal sünnib tõde. Elu mõte ongi hoida tasakaalu, hoidudes püsivast äärmusest – halva ja hea vahelisest vastasseisust. Kosmiline harmoonia annab sulle vabaduse olla HING, kellel on teadvus, olles igas teadvustatud reaalsuses see, kes ta tõeliselt on, ja teha seda, mis on tema arenguks peamine!
Leonhard Järvis, unenägemismeister
…
Inimolendite seisukohalt ma arvan, et iga olend peab ikka ise selle mõtte endale leidma. Päris individuaalsel tasandil. Aga samas inimkonna või inimese kui liigi või inimese kui vaatleja seisukohalt tähendab seesama mõttekäik või arusaamine, et kui me teadvus on jõudnud nii kaugele, et me suudame seda universumit mõista ja tunnetada ja arvame, et me saame tema seadustest aru, ja isegi universumi tekkimisest ning oskame isegi oma teadmiste piires universumi tulevikku ennustada – ja saame aru, et meie olemegi universumi vaatlejad ning et meie olemasolu on sinna füüsikakonstantidesse ja seadustesse juba mingil moel sisse programmeeritud, siis ma arvan, et selle arusaamani jõudmine – et seda võibki nimetada ka elu mõtteks, kogu inimkonna jaoks.
Laurits Leedjärv, astrofüüsik, Tartu Observatooriumi vanemteadur
…
Ma vastan ajurveeda põhimõtetest lähtudes, et elul on neli eesmärki. Esimene on teha õigeid tegusid ehk elada oma elu vastavalt sellele, mis on just sulle selleks eluks ette nähtud. Sellega on tavaliselt niimoodi, et kui sa oled need tegevused leidnud, siis universum toetab sind, aga kui sa ei ole leidnud, on sul kogu aeg takistused. Siis sa elad kellegi teise elu. Teine eesmärk on elus midagi saavutada, midagi ära teha. Ka materiaalselt, selleks et saaksid esimest ülesannet täita. Kolmas eesmärk on naudingud. Kui sa teed õigeid tegusid ja sul on selleks võimalused, siis tuleb elu täiel rinnal nautida. Põhimõtteliselt peaks olema nii, et sul on piisavalt materiaalseid vahendeid, nautimaks seda, mida iganes sinu hing ihaldab. Targalt. Ja viimane, neljas eesmärk ehk mokša tähendab kõigest eelnevast loobumist ehk lõplikku vabanemist. Minu jaoks võtab see hästi kokku looduse loogika. Ja mul on väike aimdus, et ajurveeda juurde jõudmine on minu praeguse elu eesmärgi esimene verstapost. See on väga hea tunne.
Kaja Keil, praktilise ajurveeda edendaja
Allikas: Mis on elu mõte? 10 tuntud inimest avaldavad oma nägemuse elu mõttest
Elu mõtte otsijatele: tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea!
Ingrid Peek: elu mõtte otsimine on oma olemuselt üks paradoksaalne nähtus
