Kumba sa rohkem kuulad – selles on küsimus. Kas sa lased oma igapäevaelus valitseda heal või halval hirmul. Kas märkad, et hirm võtab sinult võime elada unistuste elu?
Kui paljud teist saaksid öelda, et pole kunagi oma elus hirmu tundnud? Arvatavasti mitte keegi.
Tee otsus halvast hirmust vabaneda ja hakka elama!
Ma olin terve elu kuulanud paha hirmu, mis takistas mul elamast. Kui millestki unistasin, siis esmalt tunnetasin hirmu selle unistuse suhtes. Nii kuulasin ma aastaid paha hirmu, mis istus mul kuklas ning ei lasknud unistusi unistada ega ellu viia. Mõni aeg tagasi tegin otsuse, et aeg on hakata oma hirmudest tõeliselt vabanema. Ma olin alati soovinud näha maailma, teisi kultuure ja inimesi. Kuna minu paha hirm ütles pidevalt, et üksi on ohtlik reisida ja rännata, siis seda ma ilmselgelt uskusingi.
Kui ma hakkasin oma hirmu ületama, siis esmalt ma ei tunnistanud seda hirmu tõeliselt. Inimesele ju meeldib iseendale valetada. Ma teadsin, et ma kardan, kuid ma ei tundnud tõeliselt hirmu enne, kui pakkisin kohvri ning astusin kodust välja. Sel hetkel oli mu sees selline hirm, et hing tahtis kinni jääda. Ületades aina riikide piire hakkas minus vaikselt elama vabadus. Ma hakkasin mõistma hirmu minu sees, mille ma olin tegelikult ise endale välja mõelnud. Tundsin end justkui väike tüdruk, kes oli terve lapsepõlve uskunud, et tulevikus olen ma printsess ning ma leian unistuste printsi valgel hobusel. Ma olin eksinud.
Nii jõudsin ma tõeni: Hirmu, mis takistab meil elamast. Hirmu, kui sellist ei olegi olemas! See on meie endi välja mõeldud mõte, mida me usume eksisteerivat. KÕIK ON VÕIMALIK!
Jõudes selle tõeni tundsin, et suudan kõik siin elus ellu viia, mida soovin. Hirmud, mis mind enne olid takistanud, olid kadumas. Ma tundsin, et kui ma ei tunne hirmu, siis olen ma tõeliselt vaba. Ma ei sõltu kellestki ega millestki. Ma ei karda ennast armastada ja endaga üksi olla pikka aega. Ma ei karda vaadata endale tõeliselt silma ning mõista, kes ma siis tegelikult olen.
Sel hetkel, kui kaob hirm minu seest, julgen ma armastada kõiki ja kõike tingimusteta. Ma ei karda haiget saada, armuda ega ka kaotada. Ma jõuan tõeliselt praegusse hetke, kus ei ole kohta hirmudele.
Nii ma istusin pidevalt kaardi ees ning mõtlesin, kuhu ma täna tahaksin minna. Ma üllatasin ise ennast pidevalt – kuidas ma enam ei karda? Kas see on normaalne? Jah on, sest see on uus olukord ja uus tunne – elu ilma hirmuta. Rännak ilma hirmuta.
Rännak ilma hirmuta
Meie terve elu on üks suur rännak. Me rändame pidevalt üksteise eludest läbi ning vahetame paiku kuniks me leiame selle soovitud rahu ja õnne. Miks me siis rändame koos hirmuga? Miks me oleme endale välja mõelnud mingi tunde, mida tegelikult pole olemas?
Kui sa tunned hirmu, siis mõtle hetkeks sellele, mis on kõige hullem, mis saab juhtuda? Järsku sa mõistad, et midagi hullu ei saagi juhtuda. Muidugi juhtub päevast-päeva inimestega õnnetusi ja nad kaovad müstilisel moel. Kuid sa ei saa ju elada mõeldes, et kui ma astun kodust välja siis minuga juhtub midagi. Nii me ei saagi elada, kui meid pidevalt hirm taga ajab.
Seega, armas inimene, kes sa seda loed, ma soovin sulle nüüd öelda sõnad, mis tulevad kaugelt, kuid soojalt ja südamest.
Kõik, mida sa soovid siin elus ellu viia on võimalik.
Sinu unistused on vaid käeulatuses, sa pead neist vaid kinni haarama.
Ära karda, sest hirmu ei ole.
Sa oled võimeline kõigeks, sest sa oled nii imeline inimene!
Mina rändan edasi ning vaatan, mis elul mulle pakkuda on.
Ikka armastusega.
Autor: Tuuli Mäemat
