Milliseid probleeme toovad kaasa kaasaaja uued tehnoloogiad: mobiilid, nutikellad, wifiruuterid, juhtmeta telefonid, wifi, pääsupunktid, WIMAX-antennid, internet elektriliinide kaudu, kaugloetavad arvestid?
21. sajandi haiguste viis kõige olulisemat põhjust on seotud EMVdega
1. Lastel, kes elavad elektriliinide lähedal ja kõrgemas elektromagnetväljas, on suurem risk haigestuda leukeemiasse.
2. Mobiiltelefoni kasutamisega suureneb ajukasvajate risk.
3. Tundlikumad inimesed kannatavad elektroülitundlikkuse sümptomte all, mida varem nimetati “mikrolainehaiguseks” või “raadiolainehaiguseks”, mis esimesena avastati inimestel, kes elasid radarijaamade läheduses.
4. Maavool või uitvool ehk vool maapinna sees põhjustab kehale kroonilist stressi ning võib anda isegi surmava elektrilöögi.
5. Ruumiõhu ehk haige maja sündroomi puhul mängib olulist rolli ka elektrienergia kvaliteet hoones.
Miks on inimkeha mikrolainetele tundlik?
Mikrolained neelduvad vees ja inimese kehas on kuni 70% vett. Samamoodi ju toimib mikrolaineahi toitu ja vedelikke soojendades, pannes vibreerima veemolekulid.
Nii juhtub ka meie kehas.
Kiirgava tehnoloogiaga on alati kaasnenud tervisemõjud
Kunagi kasutati kingapoodides röntgenimasinat ehk fluoroskoopi, millega vaadati, kui hästi lastele uued jalanõud jalga sobivad ja palju seal jalal ruumi on. Õnneks saadi kiiresti aru, et röntgen on tervisele kahjulik. Nüüd aga kasutame traadita tehnoloogiat sama kergemeelselt, olgugi et aina rohkem koguneb tõendeid selle kahjulikkusest.
Siin saame tuua üleuleujutuse analoogia: kuni veetase on põlvini, siis kahjustused pole ilmselt nii hullud, kuid mida kõrgem veetase ehk mida suurem kiirgusfoon, seda rohkem kahjustusi ja need, kes ujuda ei oska, upuvad ehk haigestuvad väga tõsiselt.
Mobiiltelefonid kui 21. sajandi tubakas
Kokkupuute traadita seadmete kiirgusega saab jagada:
1. Esmaseks – s.o seadmete otsene kasutamine.
2. Teiseseks – s.o passiivne kokkupuude kiirgusega ehk näiteks viibimine samas ruumis seadmete kasutaja(te)ga või ka mobiili levialas (mobiiliantennid).
Siin on hea võrdlus suitsetamisega, seepärast võikski mobiiltelefone nimetada 21. sajandi suitsetamiseks. Vaadates ajalukku, siis sigaretisuitsu seostati kopsuvähiga esimest korda juba 1912. aastal ning esimene kvantitatiivne uuring viidi läbi aastal 1929. Aga ometi hakati avalikes kohtades suitsetamist piirama alles 1990ndatel – läks aega 80 aastat! Kui ka mikrolainega läheb sama kaua aega, siis haigestuvad veel väga paljud ja suitsetamine saab selle kõrval olema kui tähtsusetu eelmise põlvkonna probleem.
Mobiiltelefonide seos vähiga
Rootsi teadlased eesotsas prof Lennart Hardelliga avastasid, et inimestel, kes on kasutanud mobiili 10 aastat või kauem mõõdukalt või rohkelt, on statistiliselt
– 90% kõrgem risk glioomi, s.o peaajukasvaja tekkeks,
– akustilise neuroomi (kasvaja, mis mõjutab kõrvas asuvat kuulmenärvi) risk on 60% kõrgem,
– uveamelanoomi ehk silmakasvaja tekke risk on 320% kõrgem.
Kusjuures kasvajad tekivad samal pea poolel, kus kasutatakse mobiili. Ja mis eriti murettekitav – kui mobiili hakatakse kasutama enne 20ndat eluaastat, suureneb ajukasvaja risk oluliselt.
Ajukasvajate peiteaeg on üldjuhul 20-30 aastat. See, et nüüd avalduvad kasvajad juba 10 aastaga, on väga häiriv – see näitab, et kasvajad arenevad praegustes tingimustes palju kiiremini kui tavapäraselt.
Mobiilifirmade poolt rahastatud uuringud aga mobiili kasutamisel olulist riski ei avasta – põhjus peitub selles, et nende uuringud lõpetatakse enne, kui mõjud avalduma hakkavad – ja nad teavad, millal on õige aeg. Näiteks tavapärane kestus on 6 aastat.
Lapsed on kõige tundlikumad, kuna nende kolju on õhem ja kiirgus tungib sügavamale. Täiskasvanutel tekivad kasvajad aju pinnale ja sealt on kergem kirurgiliselt eemaldada. Lastel tekivad kasvajad ka aju keskossa ja neid on väga keeruline eemaldada ilma aju kahjustamata.
Lisaks arenevad laste rakud kiiremini, seepärast ka arenevad kasvajad kiiremini.
Põhjus eemaldada amalgaamtäidised
On tuvastatud ka seos kehasse ladestunud elavhõbeda (näiteks amalgaamhambatäidistest) ja elektroülitundlikkuse vahel – raadiosagedus lagundab hambatäidistes sisalduvat elavhõbedat.
Amalgaamhambatäidiste korral on mobiilikasutajatel elavhõbeda sisaldus uriinis suurem.
Soovitused mobiili kasutamisel:
– lühikesed kõned
– suurim võimalik vahemaa, kas valjuhääldiga või õhutoruga kõrvaklapid (tavalised traadiga kõrvaklapid kiirgavad ja on hoopis kahjulikud!)
– eelista sõnumeid
– vaheta pea poolt
– ära hoia mobiili padja all
– ära kanna mobiili taskus
– ära kasuta mobiili sõidukis või mingis muus ruumis, mis varjestab kiirgust
– ära kasuta mobiili, kui see lülitub võõrasse võrku, see näitab, et telefon ei leia õiget antenni
– räägi õues
– eelista juhtmega telefoni
– mobiili ei tohiks kasutada lapsed ja eriti rasedad.
Soovitused muu kiirgava tehnoloogia osas:
– vabane DECT-tehnoloogiast ehk seadmetest, mis kiirgavad ka siis, kui neid ei kasuta
– väldi wifi-ruuterit, asenda see traadiga internetiühendusega – eriti koolid ja lasteasutused!
– kui wifit vältida ei saa, hoia wifi-ruuter magamistoast võimalikult kaugel ja lülita see sisse ainult selleks ajaks, kui seda kasutad.
Kõige olulisem tuba majas on magamistuba, mis tuleb esmajärjekorras kiirgusest puhastada!
Passiivne ekspositsioon
DECT-telefon ehk teatud tüüpi juhtmeta telefon, mis kogu aeg kiirgab – ka siis, kui seda ei kasutata – on üks hullemaid seadmeid.
Videos mõõdab dr Havas üht juhtmeta telefoni, mille peale hakkab mõõtur undama kohe, kui telefon vooluvõrku ühendatakse. Ja kui selline seade on sul voodi kõrval, pole ime, et magada ei saa.
Iisrael keelustas juba 2009. aastal seadmed, mis kiirgavad ka siis, kui neid parajasti ei kasutata, sh DECT-telefonid, DECT-beebimonitorid. Selgituseks sõnas Iisraeli keskkonnaminister: “Tervisekaalutlused ületavad alati mis tahes majanduslikke kaalutlusi ja sel alal me ei kavatse teha kompromisse.”
Keelamise põhjuseks tuuakse asjatu kiirgus. DECT-telefon sinu kodus on ilmselt hullem kui mobiilimasti läheduses elamine. Pimekatse DECT-telefoniga näitas, et mitmel katsealusel tõstab raadiosageduslik kiirgus südamerütmi sagedust, tekib tahhükardia.
Havas näitab tõestuseks ka katsete põhjal koostatud graafikuid. Kas ei pane mõtlema? Seega, kui tunned näiteks rahvarohketes kohtades, kauplustes, wifi-kohvikus, et sul tekib kohutav ärevus ja süda hakkab kloppima, ei pruugi sul olla süda haige, sa lihtsalt pead sealt võimalikult kiiresti lahkuma.
Jõudes mobiilimastide juurde, siis Californias paigaldati tuletõrjedepoo katusele mobiiliantennid ja enne 5 aasta möödumist hakkasid tuletõrjujad kurtma terviseprobleemide üle, sh meeltesegadus, lühiajaline mälukaotus, keskendumishäired, migreen, unetus, mõttehägu, viljatus, reaktsiooni aeglustumine, depressioon, värinad, peapööritus.
See viis resolutsioonini, mis võeti vastu Bostonis 2004. aastal ja kus sätestatakse, et rahvusvaheline tuletõrjujate liit (mis hõlmab USA, Kanada ja Mehhiko tuletõrjujaid) on vastu mobiilisaatjate paigaldamisele tuletõrjedepoode katusele, kuni leiab tõestust, et see tehnoloogia on tuletõrjujatele ohutu.
Tuletõrjujatele selline erand võimaldati, aga millal jõuab järjekord ülejäänud inimesteni?
Esmased sümptomid mobiilimasti läheduses elades on väsimus, unehäired, peavalud, ebamugavustunne, keskendusmishäired, depressioon, mäluprobleemid, nägemishäired, ärrituvus, kuumishäired, kumin kõrvus, nahaprobleemid, südamehäired jne.
Havas ei nimeta seda elektroülitundlikkuseks, vaid kiire vananemise sündroomiks, sest need sümptomid viitavad vananemisele – seega kiirgus kiirendab keha vananemise protsessi.
Mobiilimastidest peetakse ohtlikuks distantsiks vähiriski arvestades vähem kui 350 meetrit, elektroülitundlikkuse teket arvestades 300 meetrit. Kui kaugel on aga täiesti ohutu?
Lahendused antennide osas:
– distants mobiilimastist või -saatjast vähemalt 400 m
– distants raadio-, tele- ja radariantennidest vähemalt 2(-4) km
– kui antennid on veekogu läheduses, võimendab see kiirgust ja inimesed haigestuvad kiiremini (vesi peegeldab)
– antenne ei tohiks paigaldada koolide ja elamupiirkondade lähedusse!
– varjestavate materjalide kasutamine, nt 3M toodab spetsiaalset polümeerkilet aknale, et varjestada sissetulevat kiirgust
– juhtmetele paigaldatavad filtrid
– luua “valged alad” elektroülitundlikele, kus puudub traadita ühendus
– on vaja kehtestada adekvaatsed piirnormid.
Kehtivad piirnormid ei kaitse tervist
Raadiosagedusliku elektromagnetkiirguse maksimaalne lubatud väärtus on 1000 mikroW/cm2 ehk 10 000 mW/m2. Kui 6 minuti jooksul keskmine väärtus jääb selle piirnormi piiresse, siis kinnitavad riiklikud ametid, et ohtu ei ole. Niisiis võetakse arvesse ainult keskmist näitu (isegi kui kiirgus hüppab kõvasti üles-alla ja tippväärtused võivad ka piirnormi ületada). Ning teine aspekt – arvesse võetakse AINULT kudede soojenemist. Ometi on teadlased juba aastakümneid tagasi kindlaks teinud, et tervisemõju ilmneb ka ilma soojenemiseta. Seega tuleb tõdeda, et kehtivad piirnormid meid ei kaitse, loota saame ainult iseenda teadmistele. Samuti puuduvad piirnormid pikaajalise kokkupuute kohta, mis ometi on meie igapäevane olukord.
Jälgi ja väldi kiirgusväljas metalli!
Kui lähedal on kiirgusallikas, siis hakkavad kõrgsageduslikku kiirgust tekitama kõik metallobjektid – lambid, juhtmed (metalltraat), madrats (metallvedrud)…
Samamoodi koondavad ja peegeldavad kiirgust keha küljes ja lähedal kantavad objektid:
– metallraamiga prillid
– hambatäidised, hambaklambrid
– metallist ehted
– rinnahoidja tugikaared (kiirgus rinnapiirkonda – rinnavähk?)
– püksilukk (kiirgus genitaalidesse – viljatus, vähk?)
– südamestimulaator (südamerütmihäired, infarkt?)
– vasest rasestumisvastane spiraal (emaka- ja munasarjavähk?)
jms.
Saastelekter
Saastelekter tähendab, et kõrgsageduslik kiirgus on jõudnud ka juhtmetesse, nii et isegi kui blokeerida väljast tulev kiirgus, ei pruugi sellest ekspositsiooni vähendamiseks piisata.
Kõige hullemad saastelektri tekitajad on arvutid, telerid (eriti plasmateler), säästulambid, valgustugevust reguleerivad timmerlülitid, aga ka päikesepaneelid ja tuulikud.
Väga oluline samm on vabaneda säästulampidest – need tekitavad raadiosageduslikku kiirgust ja saastelektrit, lisaks kiirgavad ultraviolettkiirgust. Ning sisaldavad elavhõbedat. Kõik see teeb inimesed haigeks. Need, kes kannatavad migreenide all, ei talu neid üldse.
Ja mida tasub teada – mõõtetulemused on samasugused, sõltumata sellest, kas lamp põleb või ei!
Spetsiaalsed filtrid võivad tuua üllatavat leevendust terviseprobleemidele – on tõestatud, et inimestel tekib rohkem energiat, vähenevad allergiate ja astma sümptomid ning peavalud. Mõõtmine näitab, et saastelektri filtrite paigaldamine alandab veresuhkru taset, samuti leevendab hulgiskleroosi sümptomeid. Seega on ilmselge, et eelkõige sellistele inimestele tuleb luua võimalus elada elektrosuduta keskkonnas!
Kokkuvõtteks: millised on kaablite ja õhu kaudu raadiosagedusliku kiirgusega kokkupuutumise tagajärjed?
1) neuroloogilised: hulgiskleroos
2) veresuhkru kõikumine: 1. ja 2. tüüpi diabeet
3) hingamiselundite häired: astma
4) südame-veresoonkonnahaigused: tahhükardia
5) nahaprobleemid: säästulampide tekitatav nahakahjustus
6) vähk (mobiiltelefonid, mobiilisaatjad, saastelekter)
7) elektroülitundlikkus (mobiilimastid, saastelekter)
Elektroülitundlikkus
Konservatiivse hinnangu alusel mõjutab kiirgus tugevalt 3% inimestest, mõõdukalt 35% inimestest (2009. aasta hinnang).
Levinumad elektroülitundlikkuse sümptomid:
1) nahaprobleemid
2) ajutegevuse häired
3) väsimus
4) valu
5) südameprobleemid.
Videos loeb Magda Havas ette testi, mille abil saad välja selgitada, kas ka sina oled elektromagnetväljadele ülitundlik.
3 kõige olulisemat sammu elektroülitundlikkuse korral:
1) vähenda kiirgusega ja elektrosuduga kokkupuudet
2) toeta oma immuunsüsteemi korraliku puhta toiduga
3) puhasta keha toksiinidest, eriti raskmetallid (elavhõbe, alumiinium) – aga alles siis, kui oled tulemuslikult tegelenud esimese kahe sammuga.
Kuidas saavutada muutusi?
1) teavitus läbi meedia
2) arstide koolitamine
3) lapsevanemate, õpetajate ja tööandjate harimine.
Seepärast ole hea, jaga seda väärtuslikku infot ka teistele!
Allikas: Kaugloetavad arvestid ja elektromagnetkiirgus – meie ajastu tervisekriis
Uuring: uued LED-tänavavalgustid võivad kahekordistada vähiriski
Mürgise keskkonna mõjud: meie lapsed – kanaarilinnud kaevanduses
