NovoCure, väike ettevõte, mis asutati Iisraelis aastal 2000, on välja töötanud seadme, mis kasutab kasvajarakkude arenemise takistamiseks elektrivälja. Esialgsed katsed on paljulubavad. Kümnest kohe diagnoosi saamise järel seadet keemiaraviga paralleelselt kasutama hakanud patsiendist on neli aastat hiljem elus seitse, neist viiel pole täheldatud mingeid märke kasvaja edasisest levikust, kirjutas Technology Review.
NovoCure’i seade koosneb isoleeritud elektroodide paarist, mis on paigutatud patsiendi kehale kasvaja lähedusse ning ühendatud kolmekilose akuga, mida patsient peab kõikjal kaasas kandma. Elektroodid emiteerivad madala intensiivsusega elektrivälju, mis kiiresti muutuvad, tekitades voolu, mis ei mõjuta ühtegi muud kude peale jagunevate rakkude.
Hetk enne tütarrakkudeks jagunemist moodustab rakk liivakellakujulise vormi, mis on elektrile eriti tundlik. Vool kontsentreeritakse raku kitsenenud keskkohale ja raku jagunemise hetkel hävitatakse rakumembraan, mille tulemusena rakud hukkuvad.
Varajased katsetulemused olid paljulubavad. Alguses katsetati seadet ajutiselt lootusetult haigete patsientide peal, kellel muud ravimeetodid enam mõju ei avaldanud, seejärel aga vastselt diagnoosi saanud patsientidel. Viimase katse tulemused on nii head, et ettevõte värbas katse järgmisse, kaks aastat kestvasse staadiumi juba 283 hiljuti glioblastoomi diagnoosi saanud patsienti USA-st ja Euroopast. Kui ka see katse osutub edukaks, võib ettevõte seadet turustama hakata.
Hiljuti viidi pilootuuring läbi ka kopsuvähki põdevate patsientide peal ning leiti, et elektrivälja kombineerimine traditsioonilise keemiaraviga aeglustas haiguse kulgu ja suurendas ellujäämise tõenäosust ka hilises staadiumis haigetel.
Keemiaravi ja uue seadme poolt tekitatud elektriväli võitlevad kasvajarakkude arengu vastu ka eraldiseisvalt, kuid kokku pandult annavad need meetodid veel palju parema efekti – elektriväli muudab rakud keemiaravile vastuvõtlikumaks, suurendamata samas kõrvalmõjusid ja mürgisust.
“Peaaegu kõik kasutuselolevad keemiaravid on mõeldud spetsiaalsete kasvajavormide vastu. Kiiritusravi mõjub aga küll kõigi kasvajavormide vastu, kuid samas hävitab ka keha enda kudesid,” ütles NovoCure’i asutaja ja juht Yoram Palti. „Tahtsin leida meetodit, mis oleks tõhus pea kõigi kasvajavormide vastu, kuid ilma kiirituse negatiivsete omadusteta. Elektriväli tundub olevat vastuseks – laboris mõjus see kõigi kasvajavormide rakkude vastu, mida me uurisime.”
Glioblastoomi vastu võideldakse praegu keemiaravi ja kiiritusega. Umbes nelja nädala pärast lõpetatakse kiiritamine ja jätkatakse keemiaraviga. Glioblastoom on aga nii surmav seetõttu, et kasvajarakud levivad kõikjal ajus ammu enne kasvaja avastamist. NovoCure’i meetod võimaldab üles otsida ka sügaval aju sisemuses paiknevad kasvajarakud, kuna elektriväli ulatub ka sinna, kuhu aju magnetresonantsuuringuga ei pääse.
“See on täiesti uus lähenemine,” ütles Harvardi meditsiinikooli teadlane David Cohen. „Tavaliselt mõjutab elektriväli läbi naha lihaseid ja närve, kuid selles seadmes tekitatav elektriväli muutub nii kiiresti, et see ei saa lihaseid ja närve kahjustada. Elektrivälja tajuvad vaid jagunevad rakud.” Cohen on uue meetodi taga olevat biofüüsikat põhjalikult uurinud ja märgib, et süsteemi töö füüsikaline seletus on veenev. „See ei ole juhuslik tulemus – see on hoolikalt planeeritud ja täpselt väljatöötatud meetod.”
Hetkel on NovoCure’i seadme suurimaks miinuseks ilmselt raske aku, mida patsiendid peavad kõikjal kaasas kandma. Et meetod mõjuks, peavad patsiendid akut kaasas kandma kuni kasvaja kadumiseni, mis võtab aega umbes aasta. Üks patsient, kelle kasvaja areng on peatunud, kuid kasvaja siiski kadunud ei ole, on seadet vahetpidamata kasutanud juba kolm aastat.
Ettevõtte esindajate sõnul on aga praegu tegemist siiski pigem seadme prototüübi kui lõppdisainiga. Kõigepealt on vaja tõestada, et see suurendab patsientide ellujäämise tõenäosust. Seejärel saab teha muudatusi, mis seadme kasutamise mugavamaks teeksid.
NovoCure’i lootused on kõrgel. Kuna elektriväli mõjub vähemasti laboris kõigi kasvajavormide rakkudele, tahab ettevõte katsetada seda nii paljude kasvajavormide peal kui võimalik. Kuigi häid tulemusi on saadud ka rinnavähi pilootkatsest, keskendutakse esimeses järjekorras siiski kõige suurema suremuse põhjustanud vähivormidele. Seetõttu ongi esimesena ette võetud glioblastoomid ja kopsuvähk. Aastate jooksul loodetakse aga tõhus ravimeetod välja töötada kõigi kasvajavormide vastu.
Millised on praegu kasutatavad Glioblastoomi ravimeetodid? Vastab Tartu Ülikooli emeriitprofessor akadeemik Ain-Elmar Kaasik.
Glioblastoma multiforme (Astrocytoma grade IV) elulemus pikeneb seniste ravimeetodite kasutamisega nii vähe, et mõned neurokirurgid püüavad neid haigeid mitte opereerida. Seda eriti juhtudel, kus kasvaja infiltreerub suuraju olulistesse piirkondadesse, mistõttu tuumorikoe vähegi radikaalsem eemaldamine suurendab juba haiguse poolt esile kutsutud funktsioonihäiret, nt motoorika- ja/või kõnedefekti või kutsub selle esile.
Samas on kirurgiline ravi ainus moodus, mis võimaldab paljudel juhtudel kiirelt leevendada koljusisese rõhu tõusust tingitud vaevusi, tagades haigele vähemalt ajutiselt parema elukvaliteedi. Üksikud head kaugtulemused olenevad glioomi soodsast lokalisatsioonist ja piiratud ulatusest. Näiteks võib paremakäelisel inimesel resetseerida koos tuumorikoega kogu suuraju parema poolkera otsmikusagara, ilma et see tekitaks olulist defekti. Adjuvantravi (kiiritus- ja kemoteraapia) parandab statistiliselt pisut elulemust, kuid sageli liiga vähe, et kaaluda üles nende ravimeetodite poolt esile kutsutud kõrvanähte, mis võivad oluliselt halvendada elada jäänud kuude elukvaliteeti. Selleks on otsingud pahaloomuliselt kulgevate glioomide raviks igati õigustatud. Siiski on NovoCure’i tulemused esialgsed ja praegu jääb üle oodata alustatud “multicenter study” 283 patsienti hõlmava uuringu tulemusi.
Siim Sepp
Allikas: www.novaator.ee
