Pariisis asuva Rahvusvahelise astronautika akadeemia (IAA) aruande järgi on praeguste laboris rakendatavate tehnoloogiate baasil võimalik umbes 10 aasta jooksul luua Maa orbiidil tiirlevad päikeseenergiat koguvad ja seda Maale edastavad jõujaamad. Kogu globaalset energiavajadust rahuldav tehnoloogia on võimalik luua 10-20 aastaga ning projekt muutuks tasuvaks umbes 30 aasta pärast.
Aastatel 2008-2010 korraldatud kümmet riiki hõlmanud uuring on esimene päikeseenergia kosmoses tootmisele antud arvestatav laiapõhjaline rahvusvaheline hinnang.
IAA kontseptsiooni kohaselt viidaks ekvaatori kohal orbiidile kõigepealt üks, siis veel mõned ning lõpuks palju satelliite.
Mitmekilomeetrise läbimõõduga satelliidid koguksid päikesevalgust ööpäevaringselt. Päikeseenergia muundatakse kosmoses elektrienergiaks ning edastatakse seejärel mikrolainete või laseritega Maale, kus see pärast muundamist suunatakse vooluvõrku.
Aruande soovituste kohaselt peaksid projekti edasisi rakendatavusuuringuid rahastama nii riigid kui erasektor. Uuringu juhi John Mankinsi sõnul saaks pilootprojektis kasutada satelliitide orbiidile viimiseks juba arendusjärgus olevaid suhteliselt odavaid ühekordselt kasutatavaid mitmeotstarbelisi kanderakette. Võrreldes algselt kavandatud korduvkasutatavate kanderakettidega vähendaks see pilootprojekti maksumust kümnete miljardite USA dollarite võrra.
Päikeseenergia kosmoses kogumise eeliseks maapinnal kogumise ees on ilmastikutingimuste ja energiasalvestusega seotud probleemide puudumine. Skeptikud näevad projekti võimalike takistustena kosmoseprügi, ebapiisavaid turu-uuringuid ja suuri arenduskulusid.
Artikli autor Jaak-Kristjan Sutt, www.novaator.ee
