Elades teispool ego: mida rohkem ihasid taga ajada, seda edukamalt nad käest lipsavad

Daodejingi 7. värsi avarida tuletab meelde, et Tao, taeva ja maa Allikas, on igavene. Seega on elu algne loomus igavesti püsiv, alatiseks alles jääv. Seda kestvust toetab teatud kvaliteet, kui lähtume oma elus Tao, mitte maise ego keskmest. Kui samastame end vaid elu füüsilise poolega – rajades oma olemasolu vaid asjade omandamisele ja saavutamisele -, siis eitame oma lõpmatut loomust ja piirame taosuse teadvustamist. Kui peame seda süsteemi lõplikuks, siis näib tõesti loogiline piirduda vaid omandi ja saavutustega.

Enamikes kultuurides tähendab tsiviliseeritus “edu” saavutamist võimu ja asjade omandamise teel, mis teeb meid väidetavalt õnnelikuks ja aitab vältida õnnetust. See põhineb kujutlusel minast, kes on eraldi olend eraldi kehas, millel on nimi ning kultuurilised ja bioloogilised omadused ning mis väärtuste ja patriotismi poolest ei erine teistest inimestest. Kuid Tao, eriti just siinses 7. värsis, soovitab meil neis tõekspidamistes kahelda ning valida olemisviis, mis ei piirduks vaid iseenda või meie hõimuga – nimelt muuta radikaalselt oma mõtlemist, et elu saaks muutuda.

Laozi ütleb, et igavese Tao sõnulseletamatut loomust ei saa samastada omandiga või Tao lõputu loominguga seonduvate soovidega. Tao on andmismehhanism, mille kingitused ei saa kunagi otsa, ent ei nõua midagi vastutasuks. Kuna selle loomulik kalduvus on elada teiste heaks, õpetab Tao, et see ei sure kunagi. Heldus ja surematus käivad käsikäes.

Pühamees, kes mõistab Tao igavesti püsivat loomust, ei samasta end enam ekslikult egoga, vaid tal on Taoga elav side. Selline inimene seab teiste vajadused enda omadest ette, ei nõua vastutasu ning teenib teisi kogu südamest. Nõnda elab pühamees Tao ülima paradoksi kohaselt – andes ilma küsitama, tõmbab ta ligi kõike, mida võib kasutada või vajada. End viimaste sekka seades jõuab pühamees kõigist ette. Teisi endast tähtsamaks pidades jääb ta püsima nagu Tao. Pühamees järgib Tao loomupärast inimsõbralikkust ning kõik tema vajadused täituvad selle käigus.

Ego on nõudmisi esitav jõud, mida miski kunagi ei rahulda: see nõuab aina rohkem raha, võimu, vallutusi, kuulsust ja prestiiži, kuna peab seda endale vajalikuks kütuseks. Kui keskendume oma elus Taole, mitte egole, pääseme võidujooksust, sest jõuame sisemise vaikuse ja rahuloluni.

Ma usun, et see Daodejingi värss võiks oma tarkuses anda 21. sajandile järgmist nõu. Üritage ego haardest vabaneda, harjutades Tao õpetust: “Täida teiste vajadusi, kõik sinu omad saavad täidetud.” Teistest heldelt mõeldes ja teisi teenides kohandame oma käitumise Taokestva rütmiga – siis voolab selle jõud vabalt ja viib rahuldust pakkuva eluni. Ent ego ihaldab vastupidist, kuna soovitab teil eelkõige mõelda endale ja “enda oma” kätte saada, enne kui keegi teine jõuab ette. Ego kuulamise puhul on põhiline häda see, et pürgite alati millegi poole, kuid ei jõua kunagi eesmärgini. Seega ei saavuta te kunagi terviklikkust.

Kui avanete oma mõtetes ja käitumisviisides teiste heaks, aktiveerub armastav energia, mida võib samastada heldusega. Asetage teised kõikvõimalikel viisidel iseendast ettepoole, kinnitades: Ma näen kõige püha nähtamatut Allikat selle igaveses vastutasuta andmise olekus. Ma vannun, et ka mina saan oma mõtetes ja käitumises selliseks.

Kui miski ahvatleb teid keskenduma isiklikule edule ja tagasilöökidele, viige oma tähelepanu samal hetkel mõnele õnnetumale isikule. Tunnete end eluga rohkem seotult ning see pakub suuremat rahulolu kui vaid oma elutingimuste kallal juurdlemine. Kujutage ette, kuidas oleks elada ego piirangute alt vabana. Teenige teisi ja nähke, kuidas kõik antu tuleb kümnekordselt tagasi.

Poeet Hafiz väljendab sellist suhtumist täiuslikult:

Igaüks

on Jumala sõna.

Vahest jääda viisakaks

ja kuulata ära,

mida Tal öelda?

Mida rohkem ihasid taga ajate, seda edukamalt nad käest lipsavad. Üritage lasta elul tulla teie juurde ja märgata vihjeid soovitu peatsest saabumisest. Viibite pidevas saamise olekus, kuna igavese Tao heldus on alatine. Õhk, mida hingate, vesi, mida joote, toit, mida sööte, sooja andev päikesepaiste, keha elus hoidvad toitained ja isegi teie meelt täitvad mõtted on igavese Tao kingitused. Olge tänulik, sest teadke, et see kõik voolab ühest allikast. Lõpetage tagaajamine ja olge tunnistaja – vabanege nõudlikest harjumustest ja ärge jookske üha enama sabas. Lastes minna, lasete Jumalal tulla ning saate ka ise rohkem Jumala sarnaseks, meenutades vähem oma ego, kuigi see on kogu elu harjutanud, et pääseda Jumalast ette.

Jälgige kogu päeva vältel ego nõudmisi. Otsustage neid mõistlikkuse piires eirata, omistades neile näiteks “intensiivsusastmeid”. Teispool ego elamise olukorrad, mida on lihtne saavutada, saavad väiksemad numbrid, aga raskemalt kätte tulevad tähistage suurematega.

Oletame näiteks, et teie abikaasa juhib autot ja teie olete kaasreisija. Märkate täiuslikku parkimiskohta, kuid teie elukaaslane sõidab sellest mööda; või valib tee, mida teie ei eelistaks. Uurige vaikselt, mil määral ebamugavustsee tekitas, et te ei avanud suud. Kas ego andis teile märku oma eelistustest?

Vahest tekib vestluses mõni võimalus näidata oma eriteadmisi või uhkustada olukorraga, kus teile langes osaks au või edu; ka siin jälgige, kas vaikimisega kaasnes ebamugavus. Kas ego andis taas märku oma eelistustest? Nagu Laozi tolles värsis kuulutas: “Isetu toimimise kaudu saavutad teostumise.”Kui ego nõudmisi õnnestub kas või hetkeks maha suruda, tekitab see üha rohkem rahulolu.”

Allikas: Dr Wayne W. Dyer “Muuda oma mõtteid – muudad oma elu”, kirjastus Pilgrm