Aasta 2014 oli just alanud ja me sõitsime Tomiga autos mööda Tammsaare teed. Räägime tihti oma unistustest, nii ka sel korral. Tõdesime, et kui kõik muu meie suhtes on rahulikku ja loomulikku rada pidi kulgenud, siis lapseootuse soovi täitmine on olnud väga raske. Teadsime juba, miks meie kaks nii-öelda normaalselt, klassikalisel teel peret ei loo, ning sedagi, mida täpselt tähendab kunstlik viljastamine ja milliseid protseduure selleks tehakse. Siiski olime mitmes mõttes algajad, sest meiegi alustasime oma teekonda siitsamast Eestist. Kõrgeimate lootustega. Ning mis seal salata, eeldasime palju siledamat teed. Hispaania ja Läti kliinikutes pakutavat ei osanud me veel tahtagi, mõtiskleb Anni Rahula raamatus "Tule meie juurde".
Jah, me elame maagilisel ajal. Tänaseks tean ma kunstlikust viljastamisest (IVF)* vist absoluutselt kõike. Olen seda põhjalikult tudeerinud ning reaalselt juba mitu aastat oma keha ja iga ihurakuga kogenud.
