Eile kell 15 kohtus Tiibeti parlamendiliige Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni ruumides Eesti parlamendisaadikutega, Tiibeti toetusrühma esinaise Yoko Alenderiga ning Tiibeti toetustegevuste koordinaatori Roy Strideriga. Täna, 4. oktoobril, on kõrge Tiibeti esindaja Eesti meediale kättesaadav intervjuudeks ja usutlusteks. Laupäeval, 5. oktoobril kell 14.00 osaleb laama Wangchen Vabaduse väljakul toimuval Tiibeti ja teiste rõhutud väikerahvaste toetusmeeleavaldusel, kus kohtub ka Eesti inimestega ning peab kõne Tiibeti traagilisest olukorrast Puna-Hiina võimu all, mille tõttu on unikaalse kultuuri- ja looduskeskkonnaga Tiibet kommunistliku suurriigi üha tugevamas haardes hävimas
Tiibeti parlamendisaadik kohtub Euroopa riikide kohalike poliitikute, parlamendiliikmete ja Tiibeti toetusrühmadega, et koondada pehmet mõju ja survet Hiina Rahvavabariigile. Kampaania eesmärgiks on avada uuesti kõnelused Tema Pühaduse dalai-laama, Tiibeti eksiilvalitsuse ja Hiina võimude vahel Tiibeti küsimusele kõiki pooli rahuldava rahumeelse lahenduse leidmiseks.
Sarnaselt Eestile okupeeriti iseseisev Tiibet 1950. aastal kommunistliku naaberriigi poolt, sõjaline jõud oli ülekaalukalt hiinlaste Rahvavabastusarmee kasuks, mille sõdurid mägise maa territooriumi vallutasid. 1959 ja 2008. aastal puhkesid piirkonnas aga massirahutused, kuid meeleheitlikud ülestõusud loodetud tulemust ei toonud.
Tiibeti pagulaste sõnul tapeti 1959. aasta vastuhaku mahasurumise käigus üle 80 000 inimese. Tänavalahingutes hävitas Vabastusarmee kahuritulega suure osa ajaloolisest pealinnast Lhasast.
Ülestõusu järel oli Tiibeti 14. usujuht ehk dalai-laama, kodanikunimega Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso sunnitud põgenema Indiasse, kus elab eksiilis tänaseni.
Tiibeti eksiilvalitsuse enesemääramise katsed pole soovitud tulemust toonud, sest kommunistliku suurriigi valitsus on välistanud igasuguse Tiibeti sõltumatuse, sealhulgas ka piirkonna poolautonoomia. Tänaseks maailma üks militariseeritumaid piirkondi Tiibet on Hiina võimude sõnul Hiina ajalooline territoorium, mis pole kunagi olnud iseseisev. Tiibetlaste eksiilvalitsus soovib tänapäeval aga nn Kesktee lahendust, jäädes Hiina koosseisu, kuid läbi tegeliku autonoomia hoides oma usku, keelt, kultuuri ja loodust. Hiina võimud on igasugusest dialoogist tiibetlastega alates 2000 aastate algusest keeldunud.
Tiibet on viimastel aastatel korduvalt Freedom House’i aastaraamatus märgitud kui kõige halvema vabaduste ja inimõiguste olukorraga piirkond peale Süüriat.
Vaata lisaks 30 inspireerivat ja sügavat mõtet Tema Pühaduselt dalai-laamalt
6 valgustavat õppetundi, mida suured vaimsed õpetajad läbi aegade meile on püüdnud edastada
