Facebooki grupp GMO-vaba Eesti tegi kokkuvõtte neljapäeval aset leidnud põllumajandussektori ja keskkonnaorganisatsioonide kohtumisest Maaeluministeeriumis, kus arutleti Eesti seisukohta antud küsimuses.
Koosolekut juhatas Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Sõna võtsid ka põllumajandusameti ametnikud, kes olid glüfosaadi kasutamise suhtes väga kaitsval positsioonil ja väitsid, et Eestis kindlasti ei müüda “mürgiseid porgandeid” ning et taimekaitsevahendite jääkide kogus toidus ei ületa lubatud piire. Sellised väited on vastuolus näiteks 2009. aastal koostatud riigikontrolliauditiga, mis oma kokkuvõttes ütleb muuhulgas seda, et Veterinaar- ja Toiduameti kontrollide tulemused näitavad pestitsiidide toiduohutuse olukorda paremana, kui see reaalsuses on. Sellega saab tutvuda siin.
Glüfosaadi müügimees: “Mahepõllumajandus reostab loodust rohkem”
Tähelepanu väärib kohaletulnutest kohalik glüfosaadi müügimees ja suur GMO propageerija Margus Ameerikas, kes uskuge või mitte, väitis oma sõnavõtus, et mahepõllumajandus on loodust reostavam, kui taimemürke jms kasutav intensiivpõllumajandus. Ameerikas on olnud ka geenitehnoloogiakomisjoni liige.AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu püüdis keskkonnaorganisatsioonide esindajaid veenda glüfosaadi ohutuses isikliku näite põhjal, kus pärast töökäigus glüfosaati sisaldava aine käele tilkumist, ta mingeid halbu kõrvalmõjusid ei täheldanud. Sellise näite märkis isegi arutelu korraldaja liialt lihtsustatuks.
Kohtumisel jäi peale seisukoht, et Eesti võiks toetada Euroopa Parlamendi pakutut, mis juba on kompromiss, sest pikendaks kasutusluba veel 7 aastaks. Kuid võrreldes Euroopa Komisjoni algselt pakutud 15 aastaga, mis on üldse maksimaalselt lubatav, on see ikkagi suur edasiminek. Halb uudis on seegi, et lekkinud Euroopa Komisjoni uue ettepaneku draft pakub 7 asemel 10 aastat. Muret tekitav oli ka Taimetervise osakonna nõuniku Evelin Hillepi ettekande toon, mis keskendus vaid võimalikele nn negatiivsetele glüfosaadi keelamise mõjudele.
Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo avaldas muret ainega tihti kokkupuutuvate inimeste tervise pärast ja kutsus otsustajaid ettevaatlikkusele kõnealuse aine suhtes, viidates seni avaldatud uuringutele, mis on näidanud, et tegemist on võimaliku vähi põhjustajaga.
Märkimist väärib asjaolu, et arutelule polnud tulnud ühtegi mahepõllupidajat. Glüfosaadi kasutamise pikendamise vastastest olid kohal erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane ja juhatuse liige Arvo Kuiv, Aleksei Lotman Eesti Rohelisest Liikumisest ja MTÜ Noored Rohelised eestvedaja Züleyxa Izmailova, kes rääkisid muuhulgas glüfosaadi mittepõllumajandusliku kasutamise piiramisest, näiteks laste mänguväljakute-, parkide- ning samuti teedehoolduses. Suure probleemina tõid keskkonnaorganisatsioonide esindajad välja töödejärgse järelvalve puudumist nimetatud aladel ning hobi- ja mittepõllumajandusliku glüfosaadi kasutamise statistika puudulikkust.
Koosoleku juhataja rõhutas, et koosolek arutab, mitte ei otsusta, otsuse teeb minister, võttes arvesse nii koosolekut kui ka lähiajal toimuvat arutelu Riigikogu maaelukomisjonis. Arutelu korraldati, et kujundada Eesti seisukoht glüfosaadi heakskiidu pikendamise küsimuses, mis esitatakse liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail 2016.
Glüfosaadi kasutusloa minimaalseks võimalikuks pikendamiseks Eesti seisukohana on vaja Riigikogu maaelukomisjonile anda mõista, et 10 aastane kasutusloa pikendamine pole vastuvõetav, leiab GMO-vaba Eesti artikli lõpetuseks.
