Ravimiameti andmetel on Eestis antibiootikumide müük loomakasvatuses aastatel 2007-2015 kahekordistunud ning Euroopas on Eesti müüdud antibiootikumikoguste arvestuses 17. kohal (vt. tabel). Erinevused riikide vahel on mitmekümne kordsed. Kui Norras on müügikogus kõigest 2,9 mg/PCU*, siis Eestis on see 22 korda suurem ehk 65,2 mg/PCU, Lätis ligi poole väiksem ehk 37,6 mg/PCU ning kõige enam antibiootikume loomakasvatuses kasutavas Küprosel lausa 434,2 mg/PCU, mis on ligi 150-e kordne vahe Norraga.
Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal oli üheks aruteluteemaks ka võitlus mikroobide antibiootikumiresistentsuse ehk AMRiga. Suurel määral on probleem seotud just loomakasvatusega ning kuigi lahendusi hakkavad otsima ka Eesti teadlased on Eestil endal eesrindlike riikide sekka veel pikk tee minna.
Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson selgitas, et AMR tähendab lihtsalt öeldult seda, et bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks. “Me nagu ise vaktsineeriksime baktereid antibiootikumide vastu,” märkis Tenson.
Lisaks inimeste poolt tarvitatavatele antibiootikumidele on aga suuremaks probleemiks loomakasvatus, kus kasutatakse raviotstarbel suures koguses antibiootikume. Inimeste toidulauale jõudev looma- ja linnuliha või näiteks piim ja munad vastavad küll normidele, kuid antibiootikumid satuvad loodusringlusesse sellegipoolest.
Kõige efektiivsem viis AMRiga võitlemiseks ongi antibiootikumide tarbimise vähendamine. Sellel eesmärgil investeeris Läti kanalihatootja Kekava üle 5,5 miljoni euro oma tootmise hügieeni, bioohutuse ja desinfitseerimise meetmetesse ning on tänu sellele saavutanud taseme, kus kanad haigestuvad harva ning antibiootikumide kasutamise tase on vaid 2,2 mg/PCU. Kevadel väljastas Eesti Veterinaar- ja Toiduamet Kekava toodetele ka Baltimaades ainulaadse märgise “Antibiootikumideta kasvatatud kana”.
*Müügikogused milligrammides korrigeerituna loomade arvule (mg/PCU)
Lisainfo: antibiootikumide resistentsusest – Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson, Tanel.Tenson@ut.ee
