Marek Kahro “Seal, kus näkid laulavad”
“Ilutseks raamatukaanel Marek Kahro asemel autorina Marek Kahrosson ja tegelastel oleks rootsipärased nimed – ehk siis varjaks teos end maskiga – siis kuulutaks selle Põhjamaade krimikirjanduse korralikuks keskmikuks. Kahro üllatas. Eelkõige õitsva eesti keele ja viimistletud tekstiga, mis tõesti voolab. Lahedalt kirjutab ta lahti ka tegelased, kel on luu ja liha ja tunded ja iseloom, mis ühtekokku annavad mitmemõõtmelise inimliku pildi. Teos on müstitsismi ja muistenditega vürtsitatud krimiromaan, milles paha saab õiglase palga. Ehk on “Seal, kus näkid laulavad” alguspunkt, kust algab Eesti krimikirjanduse õitseng? Annaks taevas (või näkid), et nii ongi,” kommenteerib kirjanduskonkursi BestSeller võidutööd kirjanduskriitik Jaan Martinson.
“Viskan õhku mõned kuratlikud küsimused, millele lugeja võiks sisimas vastuseid otsida,” selgitab Marek Kahro. “Näiteks kust läheb piir normaalsuse ja ebanormaalsuse vahel? Kas ja millistel tingimustel võib inimene otsustada teiste inimeste elu üle? Kas inimesel on õigus olla see, kes ta tunneb end olevat või peaks ta ühiskonna harmoonilise terviku nimel oma mina alla suruma ja kollektiivsete normidega kohanema? “Näkkide” peamine sõlmküsimus seisneb aga selles, kuivõrd lahendab vägivald tegelikke probleeme. Veel üks teema, mille üle ma kutsun lugejat arutlema, puudutab kurjuse kaunist nägu. Särava kesta all võib peituda uskumatult paheline isik. Kuidas ta ära tunda?”
“Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale. Kirjanduskonkursi Bestseller žürii peab seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks, mis haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi.
Marek Kahro on sündinud 1987. aastal ja ta elab Võrumaal. Varem on tema sulest ilmunud noorteromaanid “Kaljud ja kameeleonid” (2011), “Päikseta paradiis” (2012) ja “Viisteist naeratust” (2014). Autori sõnul huvitab teda see, kuidas isiksus areneb ja miks kurjus nii sageli inimhinges esile kerkib. Seetõttu on kõik tema raamatud psühholoogilise kallakuga ning neis tegutsevad omamoodi kangelased, kes osutuvad raskesse olukorda sattudes arvatust palju tugevamaks.
Loe intervjuud võidutöö autori Marek Kahroga: inimhinges pesitsev kuriloom kohandub suurepäraselt erinevate oludega.
Reelika Lootus “Ära võetud”
“Ma usun, et Reelika Lootuse nime kuuleme kunagi ka rahvusvahelises raamatumaailmas. Ta on noor ambitsioonikas naine, kellel on olemas anne, julgus ja tahe areneda. Lisaks valdab ta suurepäraselt oskust panna oma kirjutatud ridade vahele see salapärane “miski”, mis ei lase raamatut käest panna, enne kui lugu läbi,” iseloomustas ilukirjanduse kategooria võitjat kirjanduskonkursi BestSeller ellukutsuja kirjastuse Pilgrim juht Tiina Ristimets.
Reelika Lootuse põnevik “Ära võetud” on psühholoogiline thriller, milles keskendutakse peamiselt peategelase aistingutele ja tajule. Raamat räägib loo noorest naisest, kes leiab ennast tühjast majast, teadmata, kus ta on, miks ta seal on, kes ta selline on, milline ta tegelikult olema peaks ja mis temaga on juhtunud. Ainus, millest ta kohe aru saab, on see, et tal on hirm. Ta ei tea, keda ta võib usaldada ja keda mitte.
“Arvan, et hea lugu peab tulema iseenesest, seda otsimata. Lugu peab leidma sind, mitte vastupidi. Ja seda kirjutades võiks olla ju huvitav kah. Minul oli kohutavalt põnev,” kirjeldab ühe võidutöö sündi raamatu “Ära võetud” autor Reelika Lootus.
Reelika Lootus on sündinud 1975. aastal ning on kasvanud Kuusalu metsade vahel. Tema esimene raamat oli “Jälitatav” (2015). Ajal, mil ta parasjagu ei kirjuta, tegeleb ta enamasti spordiga, loeb raamatuid, laulab ja reisib.
Kirjanduskonkurss BestSeller 2015 võitjad
BestSeller on Eesti suurima 10 000 eurose auhinnafondiga kirjanduskonkurss, mis toimus esmakordselt aastal 2015 ja kuhu laekus 111 käsikirja 92 autorilt, millest 20 jõuavad ka paberraamatu kujul lugejateni. Kirjanduskonkurss BestSeller toimub üle aasta, järgmiste tööde laekumise tähtaeg on 1. juuni 2017
Ilukirjanduse žanris jagavad esimest auhinnalist kohta (tähestikulises järjekorras): Helga-Johanna Kuusler “Puhkus koomas”, Marek Kahro “Seal, kus näkid laulavad” ja Reelika Lootus “Ära võetud”. Teisele auhinnalisele kohale tulid (tähestikulises järjekorras): Avo Kull “Must klaasmaja”, Birk Rohelend “Mull” ja Rita Mets “Kahe maailma vahel”.
Erikategooria töödest said auhinnatud ja kuuluvad avaldamisele veel Taavi Jakobsoni näidend “77. kilomeeter ehk kuni elu”, mis pälvis ka Elisa Raamatu eriauhinna, ja Rait Milistveri “Viis Novelli”. Jagatud esikoha võitjad said auhinnaks igaüks 1200 eurot, jagatud teise koha tööd ja erikategooria tööd 500 eurot.
Lastekirjanduse kategoorias andis lastest koosneva žürii eestvedaja ja toetaja Reet Roos üle peaauhinna 1000 eurot teosele “Vaimar”, mille kirjutas Astrid Hiisjärv. Teise koha ja 500 eurot sai Helen Käit raamatu “Eksinud” eest. Võrdsed kolmandad kohad ja samuti 500 eurosed auhinnad said: Elo ja Einar Ellermaa “Suvi vanaema juures”, Ingrid Loddes “Romiia seiklused mirride maailmas” ja Ülle Kütsen “Evert, Elina ja naabermaja pätid”.
Aime- ja vaimse kirjanduse kategoorias valis portaali Alkeemia toimetusest koosnev žürii välja võitja: 1000 eurose peapreemia pälvis Katrin Saali Saul perepsühholoogilise teosega “Eluterve kärgpere käsiraamat”, teise auhinnalise koha ja 500 eurot sai Tuuli Mäemat raamatuga “Otsingud” ning ära märgitud sai ja avaldamisele kuulub ka spirituaalne muinasjutt “Printsess Lualoke teise ise tegemised”, mille autor on Leonhard Järvis.
Kirjanduskonkurss BestSeller saab teoks tänu partneritele: kirjastus Pilgrim, Elisa Raamat, Postimees AS, Reet Roos, Alkeemia.ee
BestSelleri tegemistega saab end kursis hoida facebookis.
