Organismis võib keerulise seisundi ja ootamatult võimsa energeetilise signaali põhjustada ka ainult üks sõna, pilk või puudutus. Hingeline erutusseisund kutsub alati esile ainevahetuse kiirenemise, energiavajaduse kasvu, nagu juhtub ka füüsilise koormuse puhul. Kestev psüühiline koormus (ka positiivne, näiteks kiire edutamine, armumine jt) põhjustab organismis suuri pingeid.
Üldine pingesolek, lihaste ja liigesepiirkondade valud
Kroonilise stressi korral on organism sunnitud tootma rohkem energiat, mida saadakse põhiliselt süsivesikutest ja rasvadest. Süsivesikuid leidub depoodena lihastes ja maksas ning ringlevas veres (veresuhkur). Rasvadest saadakse energiat ratsionaalselt vaid siis, kui kudedes leidub piisavalt hapnikku ja süsivesikuid. Umbes 10% valkudest kasutatakse samuti energeetiliseks otstarbeks. Süsivesikutest algab energiatootmise protsess ja rasvad ei saa ilma nendeta energiatootmisse lülituda. Tuntud on aforism “Rasvad põlevad ainult süsivesikute tules”.
Kroonilise stressi korral vajab organism järjest rohkem hapnikku, umbes nii, nagu seda vajaks pikka maad jooksev sportlane. Pidev alateadlik mure põhjustab organismis samasuguse hapnikupuuduse, kuna ainevahetus on samamoodi koormatud. Kui hapniku juurdevool kudedes pole piisav, ei saa energiat tootvad protsessid kulgeda ratsionaalselt ning kudede keskkond hapustub, pH langeb.
Iga inimene on tundnud pärast rasket füüsilist pingutust lihasevalusid, eriti siis, kui pole varem ennast kehaliselt suurt liigutanud. Samasugused valud tekivad ka pärast kestvaid emotsionaalseid pingeid. Organismil on võime paigutada pingelisel perioodil ainevahetuses tekkinud happelisi ühendeid kudedesse hoiule (lihastesse, rasvkoesse, organitesse), et siis hiljem, rahulikumal ajal neid uuesti energeetiliseks otstarbeks kasutada. Selleks on nõutav emotsionaalse aju rahuseisund. Siin ongi põhjus, miks puhkuse või heaolu seisundis hakkavad happelised ained väljuma kudedest tagasi verre ja sealt uuesti kudedesse, et poolikult põlenud energiarikkad ained lõplikult tarbitud saaks. Kuid just uuel ringil võivad need muutused kehas esile kutsuda somaatilisi (füüsilisi) vaevusi.
On tavaline, et füüsilised häired annavad endast märku suhtelise heaolu tingimustes, pingelanguse ajal, kui suuremad rabelemised ja muretsemised on juba seljataga, näiteks laupäeviti ja pühapäeviti. Ka puhkuse alguses võivad ägeneda kõikvõimalikud tervisehädad ning nii mõnigi saab hakata tõelist puhkust nautima alles puhkuse viimasel nädalal.
Ainevahetuse happelised vaheproduktid kogunevad ka kõõlustesse, luudesse, luuümbrisesse ja kõhredesse, mis kõik paiknevad liigeste vahetus läheduses. Nagu juba varem öeldud, pole kõõlus-, luu- ega kõhrkude valutundlikud, kuid luuümbris ja lihaskude on. Liigese panevad liikuma lihased ja mõnda aega organismis püsinud happeline keskkond kahjustab lihaskõõluskude ning valutundlikku luuümbrist. Lihas tõmbub lühikeseks ja kisub sidemete kaudu luuümbrist ning see avaldub valuna. Niisugused protsessid võivad aset leida kõikides lihaste ja sidemete kinnituskohtades – kaelalihastes, alaseljas, õlaliigese või küünarnuki piirkonnas, põlve- või puusapiirkonnas, sõrmedes või isegi mälumislihastes. Kõikjal, kus paiknevad lihased ja sidemed.
Halvemal juhul võivad teil valutada n-ö KÕIK KOHAD, mis on märk sellest, et tuleb liikuma hakata. Liikumatus ainult suurendab lihasevalusid. Kroonilisest stressist põhjustatud valu on tajutav rohkem hommikuti pärast ärkamist, liikuma hakates see väheneb, mis on iseloomulik psühhosomaatilisele valule, teisisõnu seisundile, kui pole veel tekkinud kudede kahjustusi, pole tekkinud haigusi.
Pikka aega püsinud madal pH kudedes hakkab kahjustama peale lihaste-kõõluste kinnituskohtade ka liigestes paiknevaid kõhresid ja lõpuks ka luid, kui elustiili pole muudetud. Periosti (luuümbrise) kahjustust peegeldab püsiv terav valu. Kõhre hävimise protsess pole valulik, sest seal puuduvad valuretseptorid. Kõhre kahjustumise tagajärjel hakkab muutuma liigese nurk, lihas-kõõlus hakkab venitama luud ümbritsevat kude vastaspoole kinnituskohal. Liigesesisese kahjustuse tagajärgedeni läheb veel aega ja röntgenipildid hakkavad näitama kahjustust alles siis, kui liigeste pilud on kitsenenud ja ebatasased, sest röntgenis on näha luulised muutused ja hiliskahjustusena ka kõhrede-kõõluste kaltsifikatsioon ehk luustumine. Kahjustunud kõhr takistab lihase-liigese normaalset tööd ja annab tunda funktsioonihäirena, krudisev-ragisev kõõlus, limaerituse suurenemine liigesesse ja liigest ümbritsevasse koesse. Selle protsessi põhjus on samuti vale keskkond ja ei vaja ravi antibiootikumidega. Tegemist on organismi loomuliku kaitsega, et tõsta liigeses pH-taset ja kaitsta kõhre lagunemise eest.
Hiljem võib lisanduda punetus, kuid see juhtub alati hiljem, kui keskkond on juba pikka aega korrast ära ja bakterid paljunevad selleks, et vedeldada koevedelikku. Bakterite paljunemine on samuti kaitsereaktsioon. Esialgu tuleb liigesele lihtsalt rahu anda, kuid ikkagi – ainult liikumine hakkab parandama olukorda edaspidi pluss koevedelike hüdreerimine aluselise ja mineraliseerutud veega. Esmane tuntav valu liigeste piirkonnas peaks olema inimesele signaaliks, et tuleb muuta oma elustiili.
Allikas: Alkeemia lugemisnurk | Mineraaliderikas ja kergelt aluseline joogivesi toob tervise ja aitab vältida põletikke
Arst Riina Raudsik: rahustid ja antidepressandid üksi ei aita, inimene peab mugavustsoonist väljuma, ise kaasa aitama ja oma elu muutma
Arst selgitab: keha energiakriisi peamised põhjused ning antibiootikumiresistentsuse murettekitav suurenemine
