Selle kõige tõttu tunneme end ikka väärituma ja vääritumana. Nagu suur rannapall, mida me enam vee alla vajutada ei jõua, trügivad mahasurutud omadused pinnale. Kui me neid aga maha ei suru, saavad nad võimaluse vabalt minema triivida.
Perekonnad varjavad sageli tülikaid probleeme hirmu ja uhkuse tõttu, kuid see tekitab ebaausust. Emotsionaalne ebaausus takistab kasvamist ja arengut. Lõpuks ujub ikkagi kõik pinnale, isegi kui selleks kulub aastaid. Aus olla võib tunduda hirmutav, kuid see on emotsionaalselt terve ja õnne liku kodu loomiseks vajalik tingimus. Nagu rannapalli puhul – kõik peab välja tulema, et pere terveks saaks.
Kui kindral lahingut kavandab, uurib ta armee nõrkusi sama hoolikalt kui tugevusi. Puudujääke ignoreerides ja üksnes tugevatele külgedele keskendudes on kaotus kindel – vastupidisel juhul samuti. Ning see pole pelgalt sõjanduslik strateegia. Ka hea sportlane või treener täiustab mängu, uurides nii enda kui ka vastase nõrkusi ja tugevusi.
Iseenda negatiivsete ja positiivsete külgede tundmine annab elu-nimelises mängus jõudu. Kas tunneme oma nõrkusi või peidame need kappi ja teeskleme (loodame), et neid pole olemas? Kas tunneme oma tugevusi või varjame neid, kartes eemaletõukamist, kui julgeme need Jumala kingitud anded omaks tunnistada?
Edu saavutamise võime sõltub sellest, kui valmis oleme leppima, mõistma ja omaks kuulutama iseenda head ja halvad omadused. Iseendaga leppides õpime ka oma perekonda armastama.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rebecca Linder-Hintze raamatust „Tervenda oma suguvõsa mustreid ja perekonna lugu“.
