Esmakordne arusaamine, et miski sinus otsib aeg-ajalt negatiivseid tundeid, otsib õnnetu-olemist, võib sind vapustada. Selle enese juures äratundmine nõuab isegi suuremat teadlikkust, kui selle märkamine teises inimeses. Kui õnnetu-olek on sinu üle võimust võtnud, ei soovi sa selle lõppemist. Enamgi veel, sa soovid teha teised sama õnnetuks, kui ise oled, saamaks toitu nende negatiivsetest emotsionaalsetest reaktsioonidest.
Enamiku inimeste valukehad võivad olla kas uinuvas või aktiivses olekus. Kui valukeha on uinuvas olekus, unustad kergesti, et kannad (sõltuvalt oma valukeha energiaväljast) eneses rasket tumedat pilve või uinuvat vulkaani. Valukeha uinuvas olekus püsimine on inimeseti erinev. Enamasti kestab see mõne nädala, ent võib-olla hoopis mõne päeva või mõne kuu. Harvadel juhtudel võib valukeha olla aastaid uinunud, enne kui mingi sündmus ta äratab.
Valukeha ärkab unest, kui ta näljaseks muutub, kui tal on aeg täiendust otsida. Samas võib mõni sündmus ta igal hetkel üles äratada. Toitumiseks valmis olev valukeha võib käivitava jõuna ära kasutada kõige tühisema sündmuse, kellegi öeldu või tehtu, või isegi mõne mõtte. Kui elad üksi või kui sel ajal kedagi läheduses pole, toitub valukeha sinu mõtetest. Ühtäkki muutub su mõtlemine sügavalt negatiivseks. Tõenäoliselt ei pannud sa tähelegi, et vahetult enne negatiivsete mõtete tulekut vallutas su mõttemeele tundelaine – olgu sünge ja raske meeleolu, ärevuse või tulise viha kujul. Igasugused mõtted on energia, ja nüüd toitub valukeha sinu mõtete energiast. Kuid ta ei saa toituda ükskõik millistest mõtetest. Ei pea olema eriti tundlik märkamaks, et positiivsel mõttel on negatiivsest täiesti erinev tundetonaalsus. Energia on sama, kuid võnkesagedus erinev. Õnnelik, positiivne mõte on valukehale seedimatu. Ta saab toituda vaid negatiivsetest mõtetest, sest ainult need sobivad tema energiaväljaga.
Kõik asjad on vibreerivad energiaväljad, mis viibivad pidevas liikumises. Tool, millel istud, ja raamat, mida käes hoiad, tunduvad tahked ja liikumatud ainult seetõttu, et sellisena tajuvad su meeled nende võnkesagedust, ehk siis molekulide, aatomite, elektronide ja subatomaarsete osakeste katkematut liikumist. Kõik koos moodustavad need selle, mida tajud tooli, raamatu, puu või kehana. See, mida tajume füüsilise mateeriana, on teatud sagedusvahemikus võnkuv (liikuv) energia.
Mõtted koosnevad samast energiast, see vaid võngub kõrgemal sagedusel kui mateeria puhul. Nii ei saagi mõtteid näha ega puudutada. Mõtetel on oma võnkesageduse ulatus, kus alumises skaalaotsas on negatiivsed mõtted ja ülemises positiivsed. Valukeha võnkesagedus resoneerib negatiivsete mõtete omaga ja sellepärast võivadki ainult need mõtted valukeha toita. Tavaline muster – kus mõte tekitab tundeid – on valukeha puhul vähemalt esialgu pööratud. Valukehast tulenev tunne omandab kiiresti kontrolli su mõtlemise üle ja kui mõttemeel on valukeha võimuses, muutub mõtlemine negatiivseks. Hääl su peas jutustab kurbi, ärevaid või vihaseid lugusid sinust või su elust, teistest inimestest, minevikust, tulevikust või kujuteldavatest sündmustest. See hääl süüdistab, teeb etteheiteid, kurdab, kujutab ette. Ja sa samastud täielikult kõigega, mida hääl ütleb, usud kõiki tema moonutatud mõtteid. Sel hetkel saab alguse sõltuvus õnnetu-olemisest.
Suuresti polegi asi selles, et sa ei suuda oma negatiivsete mõtete voogu peatada, vaid selles, et sa ei taha seda peatada. Sel ajal elab valukeha sinu kaudu, tahab sinuna näida. Ja valukeha jaoks on valu naudinguks. Ahnelt neelab ta alla iga negatiivse mõtte. Tavapärane hääl su peas on nüüdseks tegelikult muutunud valukeha hääleks. Ta on sisedialoogi üle võtnud. Valukeha ja sinu mõtlemise vahele tekib nõiaring. Iga mõte toidab valukeha ja valukeha kutsub omakorda esile uusi mõtteid. Mingil hetkel, mõne tunni või mõne päeva pärast on ta isu täis saanud ja pöördub tagasi uneolekusse, jättes endast maha kurnatud organismi ja keha, mis on haigustele palju vastuvõtlikum. Kui sulle tundub, et tegemist on psüühilise parasiidiga, siis on sul õigus. Just seda ta on.
Kui ümberringi leidub teisi inimesi, soovitavalt su partner või mõni lähedane pereliige, püüab valukeha neid provotseerida, või nöörist tõmmata, nagu öeldakse, et järgnevast draamast toituda. Valukeha armastab lähedasi suhteid ja perekonda, sest just sealt saab ta suurema osa oma toidust. Raske on vastu panna kellegi teise valukehale, mis on otsustanud sinus esile kutsuda reaktsiooni. Valukeha teab instinktiivselt su kõige nõrgemaid, kõige haavatavamaid kohti. Kui esimene kord ei õnnestu, üritab ta ikka uuesti ja uuesti. S
ee on toores tunne, mis otsib täiendavaid tundeid. Teise inimese valukeha tahab sinu oma üles äratada, et saaks vastastikku energiat anda. Paljud suhted teevad regulaarselt läbi jõulisi ja destruktiivseid valukeha episoode. Väikese lapse jaoks on peaaegu talumatult valus olla tunnistajaks oma vanemate valukehade emotsionaalsele vägivallale, ometi on see miljonite laste saatus üle kogu maailma, nende igapäevaelu košmaar. See on ka üks peamisi viise inimeste valukeha põlvest põlve edasi anda. Partnerid lepivad iga episoodi järel ära ja järgneb suhtelise rahu perioo
