Ego on alati valvel, tajumaks võimalikku kahanemist. „Mina“ mentaalse vormi taastamiseks asuvad tööle automaatsed egohüvitamise mehhanismid. Kui keegi mind süüdistab või kritiseerib, tähendab see ego jaoks „mina“ vähendamist ning otsekohe püüab ego eneseõigustuse, kaitse või süüdistustega oma kahandatud enesekujutlust hüvitada. Ego jaoks ei ole tähtsust, kas teisel inimesel on õigus või mitte. Tõest hoopis enam huvitab teda enese säilitamine – „mina“ psühholoogilise vormi säilitamine.
Automaatseks ja alateadlikuks egohüvitus-mehhanismiks on isegi niivõrd tavaline asi nagu karjudes vastuhakkamine, kui mõni autojuht liikluses sind idioodiks nimetab. Üks levinumaid egohüvitus-mehhanisme on viha, mis paisutab ego ajutiselt, ent väga jõuliselt. Kuigi egole on kõik hüvitusmehhanismid täiesti mõistetavad, on need tegelikkuses väärtalitluslikud.
