Pime mees jalutab öösel linnas, latern käes. “Miks sa laternat kannad? Sa ei näe ju midagi?” “Ma ei kanna laternat enda pärast, vaid et teised teed näeksid.” (Raudla, 2011.)
Nägemine on inimesele olulisim informatsioonikanal. Ligi 90% väliskeskkonna informatsioonist võtab inimorganism vastu silmade kaudu. Samas on nägemine loov protsess, milleks ei piisa vaid nägemiselundeist. Eelnevad kogemused, emotsioonid, mälu ja kujutlused on tihedalt nägemisega seotud. Silmad on hinge peegel ja vaimusilmas on pilt selgem, teavad nii vanarahvas kui teadlaskond.
Nägemist mõjutavad veel mitmed tegurid: elukeskkond, elustiil, keha- ja peahoid, liikumine, toitumine, uskumused, väärtused, suhtumine ja suhted. Dr Bates oleks küsinud, mis tekitab Teie elus stressi? Millele või kellele Te ärgates esimesena ja uinudes viimasena mõtlete? Mis Teid kodus, tööl või suhetes häirib? Muutes keskkonda, enese suhtumist ja harjumusi, muutub ka keha ning nägemine. Head nägemist ei ole võimalik saavutada pingutamise ja pinge abil.
Dr Bates on väljendanud, et prillid ja kontaktläätsed ei aita silmadel terveneda, vaid silmad kohanevad nendega ja õpivad nägema läbi prillide ja läätsede. Silmade tervenemine ja nägemise paranemine saab toimuda pärast seda, kui nägemise korrigeerijatest on loobutud. Inimene on arenemisvõimeline ja isereguleeruv organism, kui luua õppimiseks sobivad tingimused. Nägemine muutub, kui selleks on põhjus ja leidub stiimuleid.
Kas silmad vajavad päikeseprille või on tänapäeval enamuse aja päevast harjutud olema hämaras kontoriruumis ja seetõttu kantakse päikeseprille? Kuidas päike aitab paremini näha? Miks öine magamine pole piisav silmade puhkamiseks? Mida näed, kui silmad on suletud?
Bates’i meetodit tutvustavad ja isiklikke kogemusi oma silmanägemise paranemise kohta jagavad pikaajalised praktikud 11.-13. augustil Võrumaal Sänna mõisas suvekoolis “Inimese vägi ja looduse jõud.” Koos tehakse Bates´i harjutusi silmade lõdvestamiseks ja nägemise paranemiseks.
Rohkem infot suvekooli kohta leiad SIIT.
Suvekooli pääsme saab osta SIIT.
Autor: Kristi Arendi, tervisekonsultant-koolitaja
