Depressiooni leviku eest vastutab osaliselt ka kaasaegse eneseabi ja vaimse arengu "tööstus", sest eluterve positiivsus on iseenesest küll hea, aga positiivsuse teesklemine võib pigem kahju teha. Viimaste aastakümnete jooksul on ilmunud palju raamatuid, kaarte, videosid ja muid tooteid, mille eesmärk on panna inimesi "positiivselt mõtlema". Osad soovitavad, et korrutaksime lõputuid afirmatsioone; teised väidavad, et oluline on olla loominguline ja kujutleda oma vaimusilmas positiivseid pilte, et saada õnnelikuks ja rahulolevaks. Mõningad raamatud pakuvad, et vabaneme valust, kui formuleerime ära selle, mida tegelikult soovime, ja teeme kõigist oma eesmärkidest nimekirja ning esitame selle universumile, nagu oleks see "taevane poenimekiri". Kõigil sellistel tehnikatel on oma suur puudujääk, mõnel isegi mitu.
Kui me püüame muuta oma mõtteid positiivsemaks, siis sarnaneb see pigem mõrade ülekrohvimisega. Lihtsalt silume asjad üle, lähenedes neile valest suunast, väljastpoolt sissepoole, selle asemel et liikuda seestpoolt väljapoole. Kui proovime manipuleerida oma mõtlemisega, kujutledes ja korrates seda, mida tahaksime tõena näha, siis tegelikult ignoreerime asjaolu, et meie allasurutud ning vabastamata tunded on tegelikult need, mis seda negatiivsust põhjustavad.
