Nüüd on teadlased kosmosesondilt tehtud mõõtmiste ja laboris tehtud katsete põhjal välja nuputanud, mis sellele mütsikesele ta iseloomuliku värvitooni annab ja kuidas ta selliseks on saanud.
Kui kosmosesond New Horizons Charoni polaarmütsikese seitsme aasta eest avastas, pakkusid teadlased välja, et punakas materjal, mis piirkonda katab, võib tekkida Pluutolt pärinevast külmunud metaanist, mida maailmaruumist saabuv ultraviolettkiirgus lagundab.
Ujjwal Raut Ameerika Ühendriikides San Antonios asuvast Southwesterni Teadusinstituudist ja ta kolleegid püüdsid oma laboris realistlikult jäljendada Charoni pinnal valitsevaid tingimusi ja uurisid, milliseid süsivesinikke võiks külmunud metaanist tekkida, kui seda valgustada ühe teatava sagedusega ultraviolettkiirgusega, mida saadavad välja planeetidevahelises ruumis hõljuvad ja päikesekiirgust hajutavad vesinikuaatomid.
Nüüd kirjutavad Raut ja kaasautorid ajakirjas Science Advances, et ultraviolettkiirguse toimel tekib metaanhärmatises Charoni õhukese atmosfääri, täpsemalt eksosfääri all just niisuguseid ühendeid, mis sellises punakaspruunis toonis paistavad.
