Iga kord, kui neid on ähvarduste saatel lahkuma sunnitud, on nad tagasi tulnud ja uuesti samale maale elama asunud, aga möödunud kuul käskis Brasiilia kohus Apy Ka’y kogukonnal jäädavalt lahkuda maalt, mis oli neile kuulunud sadu aastaid, aga mille hõivasid 1970ndatel jõukad istanduste omanikud, sealjuures pärismaalastele mingitki hüvitist pakkumata.”See on meie jaoks surmaotsus,” ütleb antropoloog ja kogukonna juht Tonico Benites, kelle hinnangul on umbes tuhatkond noort guarani indiaanlast viimase kümne aasta jooksul Brasiilias endalt elu võtnud – see on sadu kordi rohkem kui keskmine enesetappude arv Brasiilias ja ületab kaugelt kõigi teiste Ladina-Ameerikas elavate põlisrahvaste oma.Kuid Tonico sõnul valitseb niivõrd suur meeleheide ja lootusetus tema hõimus, mis on ilma jäänud ligi 95% oma esivanemate maast biokütusetööstuse, suhkruroo- ja sojaistanduste tõttu, et tegelik enesetappude arv võib osutuda veelgi suuremaks.Noorte enesetapulained”Väga paljud noored guaranid tapavad end, iga nädal vähemalt üks. Nad on jõudnud elus sellisesse punkti, kus nad loobuvad ootamast olukorra muutumist. Nad küll püüavad endasse sisendada lootust, aga siis hävitab kohtuotsus igasuguse lootuse.
- Varia
- 31.05.2016, 08:19
Brasiilia guarani indiaanlased tapavad end esivanemate maast ilma jäämise tõttu
Väike Apy Ka'y pärismaalaste kogukond, kuhu kuulub umbes 150 guarani indiaanlast, on alates 2009. aastast elanud viletsates tingimustes Brasiilia lõunaosas kiirtee BR 463 ääres. Sellest ajast saadik on tuvastamata püssimehed sundinud neid kolm korda elupaika vahetama, nende ajutine laager on kaks korda süütajate poolt maha põletatud ning kolm noort inimest sellest kogukonnast on sooritanud enesetapu.
