1959. aasta 10. märtsil tõusid tiibetlaste rahvamassid Tiibeti pealinnas üles spontaansele mässule, et kaitsta Tema Pühadust XIV dalai-laamat ja väljendada Hiina Rahvavabariigi okupatsiooni all ägava väikerahva vabadustahet ning vastuhakku punasele terrorile. Ülestõus suruti Hiina punaarmee poolt halastamatult maha, lootusetu võitluse käigus hukkus sadu tuhandeid tiibetlasi ning hävitati tuhandeid kloostreid. Tema Pühadus dalai-laama oli sunnitud põgenema eksiili Indiasse, kus elab pagulasena tänapäevani. Alates sellest ajast on Hiina okupatsiooni all ägavas Tiibetis hukkunud kokku üle miljoni tiibetlase ning hävitatud 98% Tiibeti kloostritest. 58 aasta eest toimunud tragöödiat meenutades ja okupeeritud väikerahva vabaduspüüdlusi toetades avaldatakse sel ajaloolisel päeval igaastaselt üle maailma meelt.
Olukord Tiibetis on alates Tiibeti okupeerimisest 1949. aastal üha halvenenud ning tänase Hiina juhi Xi Jinpingi valitsusajal järsult kehvemaks muutunud. Tiibetlased on oma vabaduspüüdluste väljendamiseks valinud vägivallatu vastupanu tee ning oma nõudmistes tänini vankumatuks jäänud.
Eelmise aasta juunis Tema Pühaduse dalai-laamaga kohtunud USA president Obama väljendas tugevat toetust tiibetlaste eksiilvalitsuse nn Kesktee Poliitikale, mis soovib Tiibeti tegelikku autonoomiat ning suuremat iseotsustusõigust, seejuures Hiina Rahvavabariigi koosseisu edasi jäädes. President Obama kutsus Hiina võime üles taastama dialoogi Tiibeti eksiilvalitsuse ja dalai-laamaga. Hiina võimud pole tänini dialoogi taastamist soovinud ning rõhumine Tiibetis on suurenenud, vaatamata tiibetlaste meeleheitlikele enesesüütamisprotestidele ning rahvusvahelisele survele.
Eelmise aasta 10. märtsil tegid 33 parlamendisaadikut ja ühiskonnategelast Eestist, Lätist ja Leedust ühisavalduse, milles avaldasid sügavat muret ja ärevust Tiibetis ja väljaspool Tiibetit aset leidva ning enesesüütamistes väljenduva pikaajalise protestilaine üle, millega avaldatakse rahulolematust Hiina valitsuse repressiivsete poliitikate vastu Tiibetis. Ühtlasi kutsuti tiibetlasi üles peatama enesesüütamised äärmusliku protestivormina ning Hiina Rahvavabariigi ja eksiil-Tiibeti võime üles taastama vastastikused läbirääkimised Balti riikide vahendusel ja abiga. Balti riikide esindajad deklareerisid: “Eestlased, lätlased ja leedukad jagavad tiibetlastega nende kultuurilises, sotsiaalses ja poliitilises heitluses sarnast ajalugu ja saatust. Meil on olemas motivatsioon ja kogemused Hiina-Tiibeti dialoogile kaasaaitamiseks.
Me kutsume samuti üles rahvusvahelist kogukonda, seejuures eriti Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi ja parlamente, samuti Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, võtma tarvitusele kõiki võimalikke rahumeelseid samme, et edendada kõnealuses küsimuses dialoogi ning aidata otsida Tiibeti rahvale Hiina koosseisus võimalikku lahendust.
Me mõistame otsustavalt hukka Hiina valitsuse repressiivsed poliitikad Tiibetis ning kutsume Hiina juhtkonda üles väljaselgitama tiibetlaste kaebuste tõelisi põhjuseid.
Samaaegselt esitame üleskutse kõigile tiibetlastele: peatage enesesüütamised protestivormina ning hoiduge oma vabaduspüüdluste, rahvuslike huvide ja Tiibeti küsimuse nähtavaks tegemisel sedavõrd äärmuslikest sammudest. Vennad ja õed Tiibetis – me oleme märganud teie meeleheitlikku valu ja kurbust. Te olete piisavalt nähtaval meie südametes ja silmades ilma edasiste inimleekideta.”
Meeleavaldused Tiibeti toetuseks leidsid aset üle maailma (
