Ave Nahkur – kunstnik, kes oskab elust tõsiselt rõõmu tunda ja suhtleb surnute riigiga

Selgub, et intuitiivsus on Avega käinud pikalt kaasas. “Seda Viljandi maja nägin ma juba paarkümmend aastat tagasi unes juba esimest korda. Käisin siin unenäoilmas tihti – just samamoodi oli lagi puudu ja seintes augud ja vanu ahje kõik kohad täis, nagu päris eluski kui selle maja tegelikult endile ostsime”. Linnarahvas pidas majade soetamist puhta hullumeelsuseks, sest juba aastaid oli see täielik pommiauk. “See, mida teised arvavad, ei lähe mulle põrmugi korda”, lõkerdab Ave naerda. “Eks mind ikka hoitakse ka, no on sellised vaimolendid, kes ei lase mul valesid asju teha”, täpsustab ta kui uurin, kuidas ta niimoodi voolavalt oma toimetused on osanud sättida.

See, et Avel on toetavad vaimolendid ja tal tolle ilmaga omad šeftid sees, selles ei kahtle ma põrmugi.