Ma ei pea siinjuures silmas austuse kellegi aujärjele tõstvat tähendust. Täiskasvanu jaoks tähendab austus siinkohal lapse aktsepteerimist ja temaga arvestamist. Aktsepteerimist, et lapsel on oma mõtted ja tunded, õigused ja vajadused, mis võivad olla erinevad, sageli isegi vastupidised tema enda omadele.
Austus lapse mättalt vaadatuna tähendab viisakat käitumist. Päris väikestelt lastelt pole võimalik nõuda arusaama austusest kui suhtumise laadist. Lasteaialaps hakkab juba mõistma viisaka käitumise nõudeid, liiatigi jäljendavad nad viisakusküsimustes oma vanemate eeskuju. Algkoolilaps saab hästi aru viisakusreeglitest, aga temalt ja noorematelt lastelt on veel vara nõuda, et nad oskaks mõista täiskasvanu vajadusi ja nendega arvestada. Küll saavad aga nii hilisteismelised kui noorukid suurepäraselt aru, mida tähendab austus laiemas mõistes.
Kärgperes on mõiste “armastus esimesest silmapilgust”, mis vanemaid valdab esimest korda oma last nähes, pigem siiski väga harva esinev kontseptsioon. Südant ei saa sundida, üheltki uuelt partnerilt/kasuvanemalt ei saa nõuda, et ta oma partneri last armastama hakkaks. Nagu ei saa ka nõuda lapselt: “Sina pead oma vanema uut partnerit armastama!” Veelgi enam, kui ka uuel partneril on endal laps, siis soovitus lapsele armastada veel seda last ka on utoopiline.
Austusega on aga teised lood, austada saab kedagi esimesest silmapilgust. Armastus peaks kärgperes olema partnerite vahel ning bioloogilise vanema ja tema lapse vahel. Ülejäänute vahel piisab headeks suheteks austusest. Armastus, kui ta üldse tuleb, tuleb hiljem ja on kirsiks tordil.
Tavaliselt kirjeldatakse uue partneri ja lapse head suhet siiski mitte armastavana, vaid südamliku, sõbraliku, sooja, hoolivana. Seega, uus partner peaks omalt poolt tegema kõik, et armastus lapse ja tema bioloogilise vanema vahel kahjustada ei saaks ja austama last ning tema teist bioloogilist vanemat (oma partneri eksi).
Lapsega vanem peaks tegema kõik, et aidata lapsel austada oma uut partnerit ning tähelepanelikult jälgima, et uus partner austaks ta last. Ühtlasi võiks ta suuta austada oma eelmise partneri õigusi ja vajadusi. Kui ka lapse teine bioloogiline vanem suudab kärgperre austusega suhtuda ehk kui ta aktsepteerib selle olemasolu ja oskab arvestada erinevate kärgede vajadustega, saamegi eluterve kärgpere mudeli.
Austus liidab armastavad kärjed kokku pereks.
Allikas: Katrin Saali Saul “Kärgpere käsiraamat”, kirjastus Pilgrim
