Juba ammu uurisin põnevusega 2020 taevakaarte, sest see aasta tõotas tulla tõeliselt erakordne: korraga vahetuvad nii 20, 35 kui ka 200 aasta pikkused loomistsüklid. Kuigi kõik märgid viitasid suurtele süstemaatilistele muutustele, olin ikkagi üsna pahviks löödud lähikuude arengutest – kui kiiresti ja kui ulatuslikult on inimkond oma käitumist nõus (ajutiselt?) muutma. Astroloogia vaatevinklist pole praegused keerulised olud küll muutuste algpõhjus, vaid pigem katalüsaator, mis inimesed tavamallidest lahti raputas ja muutustele avatumaks tegi. Praegune hetkeolukord toob jätkuvalt esile me praeguse elu- ja ühiskonnakorralduse kitsaskohad ja nõrkused. Selle pinge all osad vanad struktuurid ragisevad ja murduvad nagu seest pehkinud pargipuud, luues teed uutele tuultele.
Kuidas kaardistada kurssi selles kiiresti muutuvas keskkonnas?
Mis uued võimalused avanevad ühiskonnas, inimsuhetes, majanduses, loomises? Millised on need hirmutondid, millele otsa peame vaatama, millised varjuküljed vajavad avastamist ja valgustamist nii iseendas, peres kui ka laiemas ühiskonnas? Nende põnevate arenguvõimaluste mõistmiseks on vaja uurida üsna mitut pikaajalist tsüklit.
Ligi 200-aastane tsükkel
Alustame kaugelenägeva kotkapilguga, vaadates kõige pikemat praegu vahetuvat tsüklit mille algus ulatub aastasse 1802, ammu enne meie eluaega. Selline ligikaudu 200-aastane tsükkel moodustub Saturni ja Jupiteri konjunktsioonide (ühenduste, meie vaatevinklist samas sodiaagikraadis paiknemiste) 20 aasta pikkuste tsüklite jadast mis toimuvad selle 200 aasta jooksul ühes elemendis. Kõigi nelja algelemendi (Tuli, Maa, Õhk, Vesi) läbimiseks kulub Saturni-Jupiteri 20 aastastel tsüklitel ligi 800 aastat.
Iga 20 aasta tagant toimuvaid Saturni-Jupiteri konjunktsioone loetakse inimkonna arengus väga oluliste uute trendide alguspunktideks – tihti vahetuvad Saturni-Jupiteri ühenduse ajal valitsejad (vanasti kutsutigi seda aspekti kuninga trooniletõstjaks – ingl k “the kingmaker”, “royal conjunction”), muutuvad majandussuunad, avastatakse ja luuakse uusi võimsaid vorme ja struktuure. Jupiter võimendab loomislusti ja avardab vaimu, Saturn aitab idee konkreetsesse maisesse vormi valada. Need 20 aastased Saturni-Jupiteri loomistsüklid on alates 1802 aastast toimunud Maa elemendi märkides (Sõnn, Neitsi, Kaljukits). Elementide vahetumise perioodil on enamasti üks Saturni-Jupiteri konjunktsioon korra veel ka eelmises elemendis, enne kui uue elemendi valitsemisperiood stabiliseerub. 1802 – Neitsis (Maa element), 1821 tagasi Jääras (Tule element, eelmine 200 aasta tsükkel), 1842 Kaljukitses (Maa element). Sealt edasi oligi inimkonna peamine loovenergia rakendussuund Maa elemendis, kuni 1981 aastani mil hakkas järgmine üleminekuperiood, esimene Saturni-Jupiteri konjunktsioon Õhu elemendis – Kaaludes.
Aastal 2000 algas pika Maa elemendi perioodi viimane 20 aastane Saturni-Jupiteri tsükkel Sõnnis. Selle aasta talvisel pööripäeval, 21. detsembril 2020, liigub inimkonna loovenergia peamine rõhuasetus järgnevaks kahesajaks aastaks Õhu elementi: Saturn ja Jupiter saavad kokku Veevalaja sodiaagimärgis, juhatades sisse 20 aasta pikkuse Veevalaja loomistsükli, mis on omakorda kuni 2199 aastani kestva Õhu elemendi perioodi alguseks.
Lühemalt ja lihtsamalt öeldes – inimkond on viimased 200 aastat mänginud Maa elemendi liivakastis. Millised muutused on toimunud alates aastast 1802? Kui isegi uduselt keskkooli ajalootundi meenutada, tuleb meelde sõna “Tööstusrevolutsioon” – üleminek väiketöökodade käsitsi tootmiselt suurte vabrikute massitoodangule, elektri ja fossiilkütuste kasutuselevõtt, tohutu kaevandamine ja ehitamine. Paraku pole meil ühtegi satelliitfotot me planeedist selle 200 aastase Maa elemendis müttamise perioodi algusajast. Arvata võib, et meie elukeskkond nägi üsna teistsugune välja. Viimase kahe sajandi jooksul oleme oma liivakasti tohutult muutnud – ehitanud võimsaid ja imelisi struktuure, tõstnud paljude inimeste keskmist eluiga ja igapäevast elatustaset, aga samas ka Maa ressursse rängalt ülekasutanud, teadvustamata, et need ei ole paraku lõputud. Tänaseks päevaks oleme oma mängumaa üsna korralikult ära sonkinud ja täis sittunud. Muidugi, see ei tähenda et kogu me Maa elemendi loomeperiood üks mõttetu jama ja läbikukkumine oleks olnud – mina isiklikult olen väga tänulik et mul on kodus elekter, soe vesi ja arvuti millega seda artiklit kirjutada. 🙂 Kiviaega tagasi küll ei tahaks, keskaega samuti mitte. Aga mind teeb siiski rõõmsaks ja lootusrikkaks teadmine, et rõhuasetus hakkab lõpuks ometi Maa elemendi pealt ära nihkuma: las Maa puhkab mõned sajandid, Õhu elemendi avastused ja looming ootavad meid ees!
Pluto lammutab vanu struktuure
Enne kui uut ehitada, on vaja üle vaadata see, mis praeguseks loodud, testida millised talad kannavad ja kus on konstruktsioonid kokku kukkumise äärel või sootuks mädad. Vanu struktuure lammutada aitab meil Pluto – see provokatiivne loodusjõud, mis raputab kõik olemasoleva korralikult läbi, õpetades meid surmahirmule otsa vaatama ja oma tõelist väge leidma. Selle aasta alguses, 12. jaanuaril, oli Pluto konjuktsioonis Saturniga Kaljukitse märgis – vahetus pikk 37-aastane Pluto-Saturni tsükkel (Pluto-Saturni tsüklid pole päris korrapärased: need kestavad 33-37 aastat, Pluto elliptilise orbiidi tõttu). Samas taevakraadis olid ka Päike (identiteet) ja Merkuur (mõttemustrid ja kommunikatsioon). Kuigi tol hetkel tundus elu veel üsna rahulik, oli viirus juba reipalt levimas ja kommunikatsioonitõrked ning teatud riigi-isade isiklikud arvamused ühiskonna adekvaatset käitumist pärssimas. Kogu inimkonna majandus- ja valitsusstruktuuride läbiraputamine oli alanud. See Maa elemendi (Kaljukits) maavärin kestab selle aasta hilissügiseni – Saturn valdab struktuure ja hierarhiaid, Pluto raputab need sügavalt läbi tõstes pinnale seni varjus olnud karmid tõed ja pahupooled (nn. “luukered kapist välja”), tõugates inimkonda sügava transformatsiooni teele. Detsembriks peaks selgem olema, mis ühiskonnastruktuurid jäid kandvaks ja kindlaks ning mis vajavad suuremat sorti ümberehitust ja millised valitsejad on tõeliselt valmis oma rolli välja kandma (Kaljukitse arhetüübi kõrgem, teadvustatud väljendus – tõeline vastutus ja toekus, praktiline mõtlemine, püha arhitektuur ka sümboolses tähenduses – elu toetavate struktuuride üles ehitamine) ja millised kõrgetel kohtadel istuvad isikud tegelevad peamiselt sama arhetüübi varjupoolega (tohutu materiaalne ambitsioon, külm ja jäik hierarhiline-patriarhaalne valitsemisstiil, “mina käsen, poon ja lasen”).
Veevajala ajastu
Samad protsessid toimuvad me kõigi elus – praegune olukord paneb meid silmitsi materiaalse ellujäämishirmuga ja õpetab avastama maise elu baastasandi haldamist ja valdamist, iseenese boss olemist – tõelist enesevalitsemist. Meid ei päästa ükski suur “riigi-isa”. Selle arhetüüpse ürgse Isa-energia (maine toekus, asjalikkus, tugev selgroog), mida sodiaagis esindab Kaljukits, peame iseendas avastama ja kasutusele võtma, et elumängus täispanusega “järgmist tasandit” (Veevalaja arhetüüpi) avastama hakata. Ma ei ole sugugi seda meelt, et 21. detsembril algav Veevalaja (Õhu elemendi) loomistsükkel automaatselt inimkonna teadvust tõstab, meid justkui lendava vaibaga imeväel mingile kõrgemale tasandile viib. See ehitamise-lammutamise-uuesti-ülesehitamise, õppimise ja arenemise töö on ikka meie kõigi teha. Meist kõigist oleneb milline see uus maailm olema saab. Ka Veevalajal on omad varjuküljed – intellektuaalne jäikus, ideoloogilised lahingud ja killustatud meie-versus-nemad grupiteadvus ja kambavaim.
Neid tendentse on selles Veevalaja ajastu (2000 aastane tsükkel, mille energia toob võimsamalt ja tuntavalt me ellu detsembris algav 20 aastane Veevalaja tsükkel) algushetkes paraku üsna tugevalt näha. Seega, meil on veel palju teha, teadvustada, õppida ja praktikasse panna, et kaalukauss kalduks kauaoodatud Veevalaja energia helgemale poolele – innovatiivse ja loovust soodustava ühiskonna ülesehitamisse, kus on ühtaegu väärtustatud nii hoolivus ja sidusad struktuurid kui ka isikuvabadus ja avastamisrõõm.
Meil on võimalik luua maailm, kus inimkonna jalajälg planeedil Maa on kordades kergem ja “õhulisem” kui praegu … Aga sellega on juba üsna-üsna kiire, tänu me eelmise loomistsükli tegevuse tagajärgedele. Õnneks toetavad loodusjõud nii taevas kui Maal meid sel teel … Ja torgivad tugevalt tagant ka.
Juba lähiajal on võimalus uue loomistsükli esimesed seemned mulda panna – 23. aprillil on Kuu loomine mahlakas maises Sõnni märgis, konjuktsioonis Uraaniga. Uraan on Veevalaja valitseja, loodusjõud, mis esindab kiireid muutuseid, justkui “välk selgest taevast” läbimurdeid ja “ahhaa”-momente, kiiret teadvushüpet ja arengut. Uraan liigub praegu Sõnni sodiaagimärgis (2018-2026), raputades meid me maisest mugavusstsoonist välja ja näidates ka loodusekatastroofide (metsapõlengud, jne) toimumisega inimkonnale suunda, kus me kõige kiiremini arenema peame: Maa resurrsidega uue hoolivama suhte loomine.
Seega, Jüripäeval algavas kuutsüklis on ühendatud lõppeva 200-aastase Maa elemendi tsükli “vigade paranduse” võimalus ja peagi algava Õhu elemendi loomisperioodi värsked innovatiivsed tuuled. Mõelgem, mida oma elus lähinädalail saaks alustada, mis esindaks sellist toetavat Maa ja Õhu elemendi koostööd? Kas teha koduaeda mõni uus viljakas peenar ja sinna kõrvale mõnus kodukontori terass, kus suvel linnulaulu saatel Zoomi koosolekuid pidada? Võimalusi on mitmeid, kui natuke “normaalsuse” piire nihutada. 🙂
Autor: Katrin Haiba, astroloog
Katrin Haiba on New Yorgis elav eestlannast astroloog, konsultant ja surfar, kes uurib looduse tsüklite ja inimelu arenguettappide vahelised seoseid. Tema astroloogilist lähenemist inspireerib üks surfajate ütlus: “You can’t stop the waves, but you can learn to surf” – “Sa ei saa peatada lainete voogu, küll aga võid õppida neil surfama”.
Kui teil tekkis sügavam huvi, on maikuus võimalus Katrini juhendatud 3-osalisel netikursusel õppida isikliku sünnikaardi põhiolemust ja selle seost oma tervise, elujõu ja heaoluga. Vaata kursuse kohta siit: Astroloogiline esmaabi kursus – tervise, rahu ja rõõmu võtmed
