Õpilane: “Oo, Guru, mis on minu karjäärivõimalused?”
Guru: “Ole tagasihoidlik ja hea inimene. Selle järgi on maailmas suur nõudlus, kuid vähesed saavad sellega hakkama.”
Inimene peaks soovima elu, mis on tulvil eneseteadlikkust ja tervislikkust. Õnne eesmärk ei saa olla iseka iha täitumine, vaid kollektiivsuse teadvuse jätkamine. Inimene peaks tegutsema eesmärgiga arendada inimkonda, jättes endast maha arenenuma ja väärikama ühiskonna.
Me leiame õnne asjades, mis pakuvad meile naudinguid. Me oleme mida ihkame. Meie soovid, ihad ja põhimõtted vormivad meist isiksused ja koos teistega konstrueerime ühiskonna. On vastuoluline leida õnne asjadest, mis ei paku naudinguid, kuid see on võimalik, sest kõik, mida inimene kogeb on suhteline. Nii normid kui hälbed on suhtelised ja sõltuvad vaatlejast.
Bhagavata Purana väidab, et Veenus juhatab meid suurema õnneni. Õnneni, mis ei juhindu kirest ega mürgist, vaid pühast armastusest kõige ja kõigi vastu. Sellepärast on Veenus kõrgendatud olekus Kalade märgis.
Bhagavata Purana 1.2.10 ütleb, et Veenus kontrollib ihasid ja ihade valikut. Soov hoolitseda, kasvatada vitaalsust ja viljakust. Purana kohaselt on need Veenuse head omadused. Igasugused sõltuvused narkootikumide, alkoholi, sigarettide ja amoraalse seksi osas on depressiivsed ja viitavad nõrgale Veenusele. Selle asemel, et valida naudingud, mis arendavad meid, valime naudingud, mis kahjustavad meid. Kui Veenus on sünnikaardis nõrk, valime alati asjad, mis pakuvad kohest naudingut, kuid pikemas plaanis nõrgestavad meid.
Bhagavad Gita 18.38 ütleb, et õnn, mis on omistatud meeleliselt objektide kaudu, olles kui elu nektariks, kuid tuletudes meie ihast ja kirest, on isekas. See tähendab, kui me tahame midagi kirest ja ihast tuletatuna, on saavutatav õnn lühiajaline ja mürgine.
Kui Veenus on nõrgestatud, ei tunne me end kunagi piisavalt hästi. Isegi, kui hoolitseme enda eest, ei tunneta me, et see tegevus oleks midagi “hingele”. Veenus on päikesesüsteemi kõige hellem planeet ja tema energia on kõige enam naudingut pakkuvam, mis mõjub hingele tervendavalt. Tõeline õnn on asjades, mida me ei koge iha või kire tagajärjel.
Kõikidel inimestel on olemas sisemine elujõud, prana, mis paneb südame pumpama ja soontes vere voolama. Prana on energia, mille elulisem näide oleme meie ise – me hingame. Kõik hingavad õhku ja on füsioloogiliselt konstrueeritud samamoodi. On hämmastav, et organismil on võime olla ärkvel, magada ja taas ärgata.
Iha ja kirg on samuti energiad. Iha ja kire tulemusel tõuseme ja “vallutame” ihaldatud objektid, naudime lühiajalist nektarit ja taastume. Iha ja kire tulemusena tekivad harjumused, mustrid ja sõltuvused. Iha ei tohi kontrollida ja juhtida meie elu, sest ihal on tavaks meile liiga teha, kui ületame mõistlikuse piirid.
Me ei saavuta kunagi suuremat õnne, kui ei suuda eemalduda ja öelda “EI”. Olles aheldatud meelelistele naudingutele, ei saa meil kunagi isu täis. On keeruline mõista, kas tegevus on hea, halb või mis üldse toimub. Iha kujuneb normaalsuseks ja tavaks ning harjumusest kõrvale kalle on hälbeline. Kui see nii on, siis on kindel, et õnn, mille poole püüdled on madal ja mürgine.
Õnn peitub asjades, mis ei paku meile isklikku naudingut, vaid asjades, mis toidavad meie hinge. Mõelge, miks ligemese aitamine nii hästi mõjub. Kui keegi palub abi või te näete, et abi vajatakse, tõttate appi ja aitate. See pole tingitud ihast, vaid siirast soovist aidata teist elusolendit. Aitamine pakub suuremat naudingut, kui madal sõltuvus narkootikumide või alkoholi osas. Abivalmidus on inimese üks suurimaid vooruseid, seega aidake ja hoidke üksteist. Tõeline õnn peitub kõrgemal kui materiaalsus.
Allikas: Õnn kui teadus: õnneõpetused läbi aegade
Tiibeti jogiini Drukmo Gyali õnne valemi viis elementi
VIDEO: Dalai-laama 18 juhist õnnelikuks eluks
