Kõik, mida jagad läbi oma isikliku kogemuse, jagad sa läbi oma hingeteadvuse ning see on sinuläbi kõige objektiivsem vaatenurk, milles voolab sinu elujõud.
Kas olete tähele pannud, kuidas kunstimuuseumis seistakse ühe teose ees tunde, teisest kõnnitakse külmalt mööda? Või üht raamatut saadab suur menu, teisega köetakse ahju? See on nii, kuna inimese hinge liigutab teise inimese hing ning iga looming, millesse on pandud hingestatust laeb ka teist inimest oma universaalse elujõuga. Teisisõnu jagab teise inimese isiklik kogemus meiega oma hingejõudu. See on alati inspiratsioon millekski…
Te ärge kartke nüüd, et kogemusi või loomingut jagades teie hingeosakesed pudenevad mööda ilma laiali. Vastupidi. Kui jääte alati iseendale truuks, püsivad teie hingeosakesed seda võimsamalt koos. Teie valduses on jõud, mis käivitab ka teistes inimestes võimsa jõu!
Kui me õpetame teisi elama, aga ise nende sõnade järgi ei käitu või meil puudub isiklik kogemus, siis on see tühi jutt, millel pole mingisugust jõudu, mis teistele toetavalt peaks mõjuma. Ainult tüli toob majja!
Seega kui sa targutad, õpetad või kritiseerid, siis vaata korraks endasse ja esita endale küsimus: “Kas mul on sarnane kogemus?” Kui ei, siis tee järgi või ole vait. Kui jah, siis jaga seda läbi enda isikliku kogemuse, mis oleks teisi toetav ja innustav.
Näiteks hindan ma ainult neid alternatiivravitsejaid, kellel on ette näidata enda tervenemise edulugu või kes on väga lähedalt kokku puutunud kellegi teise tervenemise teekonnaga. Nemad on inimesed, kes jagavad lisaks kõigele ka vastutust ega raiska sinu aega ja tervist “kusagilt” kuuldu peale.
Või võtame kasvõi toitumisnõustaja. Kas te suudaksite dieedi pidamist tõsiselt võtta kui teid nõustab ülekaaluline dietoloog, kes ei ole suuteline ise oma kehakaalu kontrolli all hoidma ega jaksa trenniski käia. Või terapeut, kes õpetab teid looma endas sisemist rahu, aga ise karjub kõrval ruumis kellelegi telefonitorusse koledaid asju.
Ma ise sattusin hiljuti külas olles uute inimestega ühise söögilaua taha ja niipea kui tuli ilmsiks, et olen vegan, siis jagunes laudkond pooleks. Ühed olid palju lugenud, ise erinevaid taimetoite proovinud ja soovisid kogemusi ning uusi teadmisi vahetada. Teised hakkasid agressiivselt veganlust maha tegema ning “kust sa oma vitamiinid saad?” küsimustega ründama ilma, et oleksid vastuseidki soovinud kuulata. Kui ma ühe käest vastu küsisin (ka minus on sarkasmi ja paras annus veel mõistmatust), et miks tal ohatis huule peal on, kas immuunsüsteem nõrk, siis jooksis ta nutma. Teine oli eelnevalt kurtnud Eesti Haigekassa süsteemi üle, kuidas tervet tema perekonda mööda arste jooksutatakse. Konstateerisin fakti, et kui ÜKS veganperekond jookseks samamoodi mööda meditsiiniasutusi, saaks sellest peavoolumeedias kuuma esiuudise ja tal oleks veel rohkem, mida meile ette heita. Sellega need vegan teemad tolleks õhtuks piinlikus vaikuses lõppesid.
Loo moraal. Ära targuta asjade kallal, mida pole ise kogenud ja veel enam ära tule õpetama, kui sul pole ette näidata isiklikku edulugu, sh. toitumise ning elustiili teemade puhul head tervist. Sama käib ka veganite pihta. Keegi ei võta sind tõsiselt, kui oled näost kahvatu ja hall. Kui soovime kellegi elustiilivalikuid arvustada, siis tasuks kõigepealt vaadata iseennast ja seejärel seda teist inimest ning alles siis hakata vastavasisulisi küsimusi esitama.
Ma mõistan, et iga inimene tahab näidata ennast parema ja targemana, kuid julgedes tunnistada ka oma nõrkusi või öeldes välja “ma ei tea, mul puudub isiklik kogemus,” muutub ka inimene mõistvamaks, teadlikumaks ja rahulikumaks. Kõige kõvemat vastuhäält teevad need, kel endal puudub kogemus ja kes teiste kogemust ei püüagi mõista ega ole valmis eneseski piire avardama ning uut vastu võtma. Kes püüavad sind mõista, need kuulavad su alati ära, huvi korral loevad ise juurde, võibolla ka kogevad midagi teistsugust ja ei olegi vaja sinna juurde valjuhäälset vastandamist ning teadmatusest tulenevat tühja juttu, mis ainult tüli majja toob.
Inimene, sa jaga alati vaatenurka läbi isikliku kogemuse. Siis oled avatud maailmale ainult läbi oma Kõrgema Mina. Tähtis on jääda iseendale truuks. Ja see enesele truuks jäämine tähendabki seda, et sa ei pasunda võõrastest kogemustest, millega sul kokkupuude puudub. Sinu isiklik kogemus on liikumapanev jõud, mis suudab käivitada ka teistes inimestes inspireeriva jõu. Meie kõigi ühine eesmärk siin elus on siiski teisi pigem toetada, mitte materdada. See on väljakutse, mida tuletan eneselegi meelde iga päev.
