Arst Riina Raudsik: rahustid ja antidepressandid üksi ei aita, inimene peab mugavustsoonist väljuma, ise kaasa aitama ja oma elu muutma

Tänapäeval vaevab paljusid stess ja sellest tulenevad probleemid. Riina Raudsik räägib, milline on pingeliselst elust tulenevate hulgikaebuste ohjeldamisel antidepressantide ülesanne ning kas ja mille puhul neid tarvitada. Kuula doktor Riina Raudsikut rääkimas energiakriisist kehas täna kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!".

Elu on muutunud nii lihtsaks, et diivanilt tõusmata on võimalik teha sisseostud, maksta arved, saada retseptid ja lasta pitsa koju tuua, kuid ajanappus aina kasvab, stress murrab ja sunnib medikamentidest abi otsima. Vaatasin kord telesaadet, kus oli arutluse alla võetud teema antidepressantidest ja rahustitest. Saates jäid kõlama süüdistused arstide suunas, kes kirjutavat liiga kergekäeliselt välja antidepressante. Olen arstina töötanud 38 aastat, näinud igasuguseid aegu ja igasuguseid inimesi. Viimased aastad olen püüdnud koos tervisekeskuse õdedega teha kõik meist sõltuva, et vähendada ravimite ületarbimist ja õpetada inimesi oma eluviise parandama. Patsiendid soovivad saada palju uuringuid, analüüse ja eriarstide juurde saatmisi, ollakse pahased, isegi pettunud, kui uuringutes ja analüüsides põhjusi ei leita. Need pole veel jõudnud tekkida sellisel kujul, et olemasolevate uuringute ja aparaatidega kindlaks teha. Need on muutused keha energeetikas. Kasvanud on stress, mida põhjustab turva- ja kindlustunde puudumine, madalad palgad ja pensionid, hirm töökoha kaotuse ja haigestumise ees. Arstiabi halb kättesaadavus teeb inimeste psüühikale liiga ja viib füüsiliste kaebuste tekkimiseni. Lisanduvad sagedased limaskestade põletikulised haigused, lihasvalud, kõrvetised, lisaks ärevus-, kärsitus- ja paanikahood, füüsilise jõudluse langus, üldine kurnatus ehk ENERGIAKRIIS.

Iga arst teab, et hulgikaebuste ohjeldajaks on patsiendi enda otsus eluviisi korrigeerida, arst saab anda nõu ja ravimit, ei muud. Lisaks on alternatiivsete teraapiate kättesaadavus inimestele raskendatud rahapuuduse tõttu. Kuidas küll arst saaks teise inimese eest mitmekesiselt toituda, juua vett, muretseda vähem või liikuda rohkem? Arst saab välja kirjutada ravimi, mis võtab maha liigsed psüühilised pinged ja vähendada nii füüsiliste kaebuste hulka. Selline toime on antidepressantidel. Need on suhteliselt uudsed ravimid, millel on rahustitega võrreldes täiesti erinev toime. Antidepressante võttes kaovad tavaliselt inimesel kõik kaebused, kuid ravi lõpetamisel taastuvad, kui pole toimunud elustiili muutust. Antidepressandid korrigeerivad signaalainete kaudu kehakeemiat, inimeste tervis paranebki, energia taastub ja kaebused kaovad. Täpselt sama fenomen on ka kõrgvererõhu-, reumatoidartriidi-,diabeedi- ja astmaravimitega – kui need ära jäetakse, siis haigus ägeneb, kui patsient pole elustiili muutnud.

Kui minul oleks valida, kas võtta 5-15 ravimit erinevate haigusnähtude mahasurumiseks või üht antidepressanti, mis kõrvaldaks kõik 5-15 kaebust alates 3.-4. nädalast, siis eelistaksin antidepressanti. Küsimus on aga hoopis selles, et inimene ei leia jõudu mugavustsoonist väljuda ja elukorraldust üle vaadata ning muuta. Ravimid ei tervista, need aitavad vaid esialgu toibuda, et jõudu koguda, ja seda tuleks patsientidele järjepidevalt selgitada.

Rahustid on kesknärvisüsteemi prefrontaalkoort pidurdavad ravimid, mis tegelikult ei kergenda kaebusi, ainult varjavad neid ja teevad uimaseks. Neist on kerge sõltuvusse sattuda. Pikaaegsel kasutamisel tekib heaolutunde saamiseks suurema doosi vajadus nagu ikka sõltuvust tekitavate ravimite puhul. Nelja kuni kuue aasta jooksul hakkavad ilmnema vaimse degradatsiooni tunnused ja võõrutamine nendest on väga keeruline. Rahustite kergekäelist väljakirjutamist peaks vältima iga arst. Samas ravi antidepressantidega alla kuut kuni kaheksat kuud pole mõttekas ja lõpetamisel tuleb arvestada sellega, et nende järsul ärajätmisel võivad tekkida uuesti nähud, mis viisid ravimi tarvitamise vajadusele. Minu jaoks on alati tundunud naljakas see, et näiteks kümne erineva ravimi tarbimine on ühiskonnas aktsepteeritud ja loomulik, aga antidepressandi võtmine justkui häbiasi, kuigi haigused on kõik psühhosomaatilist päritolu, olgu need vaimsed või füüsilised.

Katkend pärineb kirjastus Pilgrim poolt välja antud Riina Raudsiku raamatust “Energiakriis. Keha häirekell”.

Kuula doktor Riina Raudsikut rääkimas energiakriisist kehas ja sellest, millest saavad haigused alguse kordusena täna kell 14 Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” ja SIIT.

Vaata ka tema kodulehte raudsik.com

Seotud