“Inimene, kes ei oska vastu võtta armastust, tunneb mõistagi lõpuks, et teda ei armastata. Siis ta kibestub või muutub küüniliseks, ja ta meeldib teistele veelgi vähem; ta peletab armastuse eemale ja hakkab uskuma, et see armastav universum ei olegi nii armastav meie vastu.” Marianne Williamson, “Imeline armastus”.
Osalesin hiljuti stiilse riietumise kursusel ja tutvusin seal kena ja meeldiva Sally-nimelise naisega. Ta oli kuuekümneaastane lahutatud punapea, kelle soe huumor võitis pea kõigi südamed. Esimese päeva õhtul puistas ta südant mõnedele meist ja tunnistas, et mehed löövad talle sageli külge, ainult et neid huvitab seks, mitte miski muu. See ei üllatanud mind, et Sally meestele endiselt meeldis. Tunnistan aga, et ma ei mõistnud, miks nad ei tahtnud temalt midagi enamat kui seks.
Ühel õhtupoolikul viis juhendaja meid kõiki poodi. Oli väga lõbus välja valida riidekomplekte üksteisele ja siis neid selga proovida, et teada saada, kas järgneb kollektiivne heakskiit või vastupidi, väljavilistamine. Juhendaja valis välja ka komplekti Sallyle, mis viimases lausa õudu tekitas. Värvid ja suurus sobisid talle hästi, aga stiili poolest oli see komplekt palju naiselikum ja voogavam, kui ta ise oleks valinud. Pluusi ees olid rüüžid ja seelik, millel oli all ääres samuti volang, langes kaunilt. Sally pani selle komplekti selga. Kõik lausa kilkasid vaimustunult, kui nad teda selles nägid. Vaatasin talle otse silma ja ütlesin: “Kui sa kannad neid riideid, siis palub iga mees sind naiseks.” Ta paistis end väga ebamugavalt tundvat ja raputas ägedalt pead: “Ma tunnen end sellises kleidis liiga haavatavalt.” Ja võttis nii kiiresti kui suutis need riided seljast.
Vastuvõttev energia on pehme, avatud ja haavatav. Kui me oleme vastuvõtlikud, siis oleme me valmis teistelt energiat vastu võtma. Põhimõtteliselt oleme me igal tasandil avatud.
Koos Sallyga šopates avastasin ma, et ta oli küll armas naine, aga tegelikult polnud ta avatud. Ja tal polnud ka mingit tahtmist olla avatud või kaitsetu meestega suheldes. Kuid olen aru saanud sellest, et kui mehel pole võimalust tunnetada teie õrnust ja haavatavust, siis ta lepibki lihtsalt seksuaalse poolega. Ja teie arvate, et mees ei soovinudki enamat!
Enamus meist on väga head andjad, eriti siis, kui saame seda teha endale sobival moel. Meid, naisi, on alati kasvatatud asetama teiste inimeste vajadusi enda omadest ettepoole, aga ka paljudele meestele pole ennastsalgav ohverdamine ja alistumine võõrad. Enamus meist oskab hästi teiste eest hoolitseda, iseennast kõrvale jättes. Oleme sageli ilma palgata hooldajad, nõuandjad ja sekretärid. Vähem levinud nähtus on naine, kes oskab lasta ennast toetada, lisaks sellele, et ta oskab ka teisi toetada; ja oskab lasta enda eest hoolitseda, lisaks sellele, et ta oskab ka teiste eest hoolitseda.
Kui me otsime oma spirituaalset partnerit, siis otsime inimest, kes näeb, kui suurepärased meie oleme; sellest ei piisa, kui ainult meie näeme, kui suurpärane tema on. Vastupidiselt 1950ndate aastate abielule, kus naine pühendas terve oma elu mehe visiooni toetamisele, põhineb tänapäevane nägemus spirituaalsest partnerlusest sellel, et mõlemal osapoolel on võrdsed võimalused. Armastus ja visioon voogavad mõlemas suunas. Te tahate kindel olla, et see inimene, kelle valite, näeb teid sama kõrgelennulisena ja mõistab valikuid, mis teevad teist selle, kes te olete.
Käisin kord kohtamas ühe mehega, kes ütles, et tema arvates olen ma teiste õpetmise ja nende juhtimise sooviga liigset tähtsust täis. Ta leidis, et mu soov raamatut kirjutada on täiesti jultunud soov. Ja see jäi ka meie viimaseks kohtumiseks. Mitte seepärast, et ta oleks halb inimene olnud. Mina lihtsalt ei soovinud hakata teda veenma selles, et ma olen suurepärane. See poleks olnud oma energia otstarbekas kasutamine.
Sageli otsustame koos olla inimestega, kes tegelikult ei mõista meid ja seetõttu ei oska meid ka tõeliselt toetada. Teeme seda kahel põhjusel: (1) ka meie ise ei usu, et me oleme suurepärased ja (2) me isegi ei tea, mida see tähendab, kui keegi teine toetab meid. Oleme niivõrd harjunud üksi toime tulema, et me isegi ei taipa otsida kedagi, kes meile tuult purjedesse puhuks. Me pole harjunud, et keegi meid tingimusteta toetab.
Sõitsin mööda kiirteed kodu poole peale hotellitoas raamatut kirjutades veedetud nädalalõppu, kui äkki taipasin üht asja. See mõjus mulle nii, et pidin järgmiselt mahasõidult ära keerama. Parkisin auto teeserva, et saaksin istuda ja nutta. Olin jätnud oma abikaasa koju kaheaastase lapsega, et ma jõuaksin töö valmis kirjastaja tähtajaks. Ta ei virisenud hetkekski oma keeruka ülesande üle, ja tegelikult oli just tema see, kes julgustas, et ma läheks. Olin nelikümmend aastat elust ise hakkama saanud, ilma et keegi mind oleks poputanud või aidanud, kui ma abi vajasin, ja nüüd lõpuks oli mu elus keegi, kes oli valmis toetama mind igal sammul ja tegema kõik, et mul hästi läheks. Ta mitte ainult ei toeatanud mind, vaid nii klišeelik, kui see ka ei näi, taipasin sellel hetkel, et ta oleks minu eest valmis ka kuuli ette hüppama. Ja see juba on midagi. Midagi tõliselt erilist.
On oluline, et oleme vastuvõtlikud sellele heale, mida teised meile anda soovivad. Nii nagu ainult armastuse vastuvõtmine ei toimi, ei toimi ka ainult selle andmine. Armastus on liikuv energia. Ja parimal juhul on isegi raske eristada andmist ja saamist. Sageli arvame, et on kuidagi suursugune takistada teiste soovi meile anda. Arvame, et peame enda vajadused endale hoidma. Aga kui me ei lase teistel oma lahkust ja abivalmidust meie suhtes näidata, siis ei lase me neil ka oma parimaid külgi väljendada. Me ei lase neil arendada täies mahus välja oma suutlikkust armastada. Takistame tegelikult armastuse arengut ja lükkame sellele riivi ette.
Terry tunneb end väga üksikuna. Ta ei ole mitte ainult vallaline, vaid on ka oma perekonnast võõrdunud, mitte et see oleks tema enda süü. Nii nagu enamik neist inimestest, kelle pere on neid alt vedanud või reetnud, nii on ka Terry õppinud olema iseseisev. Nüüd on tal eriti raske üksi hakkama saada, kuna ta on juba aasta olnud töötu. Kuna tal pole kellelegi toetuda, siis saab ta kokkukuivanud tagavara peagi otsa. Mees, kellega ta viimased kuud on kohtamas käinud, pakkus, et maksab ise kõik kohtingute kulud, arvestades naise hetkeolukorda. Naine keeldus sellest ja nõudis, et ta tahab siiski maksta poole kuludest, nagu ta eelnevalt teinud oli. Püüdsin selgitada Terryle, et keeldudes sellest pakkumisest, tõrjub ta tegelikult seda, mida kõige enam soovib – armastust – ja see ei saagi hakata nende suhtes juurduma.
Kui keegi tahab oma vabast tahtest teid aidata, siis ta teeb seda osalt ka seepärast, et see on talle endale vajalik ja hea. Mehe soov pakkuda Terryle turvalisust, mis naise elus puudus, oli ta armastuse väljenduseks. Ja naisest oli armas see, et vaatamata oma majanduslikule olukorrale ta ei oodanud, et mees talle välja teeks. Aga see, et naine ta pakkumise maksta tagasi lükkas, on küsitav käitumine. Terry rääkis mulle, et ta ei taha oma peigmehele koormaks olla, lastes tal nende kohtingute eest ise maksta. Ütlesin talle, et koormaks oleks see mehele vaid juhul, kui mees ei armastaks teda. Kuid kui see mees ei armasta teda, siis ei peaks ta muidugi selle mehega koos olema.
Vanasõna “Parem anda kui võtta” on ainult pool tõest. Me kõik igatseme armastust ja see inspireerib meid andma midagi endast. Seetõttu otsime me heategevusorganisatsioone, kellele annetada, või töötame vabatahtlikuna kohtades, kus abi vajatakse, ja sünnitame lapsi, keda armastada ja kellele end ohverdada. Me kõik otsime midagi või kedagi kui võimalust anda endast midagi teistele. Me tahame anda nii, et sel oleks tähendus, et see annaks meile eesmärgitunnetuse ja võimaldaks meil end tunda vajalikuna. Ja kui keegi otsustab, et tal tekib soov meie eest hoolitseda, meid poputada ja hoida, siis sellise armastuse tagasilükkamine on nagu saata kinnisena tagasi suurepärane ja imeline kingitus. Selles pole midagi suursugust. See on mõlemale poolele kurvastav ja pettumust valmistav.
Armastus ei saa tekkida õhkkonnas, kus inimesed ei ole valmis olema haavatavad. See ei saa “õide” puhkeda, kui te soovite jääda turvalisse “andja” positsiooni. Tegelikult kardab Terry olla armastatud. Tegelikult kardab ta alistuda ja kaotada kontrolli kõige toimuva üle. Naine on harjunud olema iseseisev ja üksinda ning vaatamata oma selleteemalisele pidevale hädaldamisele ta isegi ei tea, kes ta oleks, kui ta lubaks ennast armastada ja enda eest hoolitseda. Lubades kellelgi end armastada justkui solvaks tema isiksust.
Inglise luuletaja Joseph Addison kirjutas kord: “Kolm põhitingimust õnnelikuks eluks on, et sul on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota.” Teise poolt pakutud armastuse vastuvõtmine on sageli suurim kingitus, mida saab teha teisele… ja loomulikult ka iseendale.
Praktiline harjutus
Tänase päeva jooksul harjutage vastuvõtmise kunsti. Pange tähele igat tähelepanuavaldust ja heasoovlikku tegu, mis teile osaks saab, võtke teadlikult vastu nendes tegudes peituv armastus. Iga tervituse ja hooliva küsimuse – nagu näteks “Kuidas sul täna läheb?” – puhul korrake endale vaikselt “Ma võtan armastuse vastu kõigilt, keda täna kohtan”.
Arvestades teie kavatsust avardada enda võimet vastu võtta armastust, esitage täna vähemalt üks või mitu palvet. Palvete esitamine teistele on väga oluline, sest siis saavad teised meile anda. See on ülioluline ka enesehinnangu seisukohalt, sest siis saame harjutada, mida tähendab tunne, et me väärime midagi head. Need palved võivad olla midagi väga lihtsat nagu “Kas sa saaksid mind täna sellele koosolekule sõidutada?” või “Kas sa aitaksid mul need raamatud autosse viia?”. Aga need võivad olla ka keerukamad, näiteks palute oma emal teiega teraapiasse tulla, et saaksite mineviku teemad lahendatud või küsite oma ülemuselt palgatõusu, kuna te usute, et te tõesti väärite seda.
Pingutage ja ületage ennast. Ja kui tekib hirm, siis hingake end sellest läbi ja tegutsege ikkagi. Tulemused polegi nii olulised, oluline on see, et te olite valmis küsima seda, mida tahtsite ja vajasite. Sõltumata sellest, mida see inimene, kellelt seda küsisite, teie palvele vastas, küsimine avab teid vastuvõtmisele ja aitab teil arendada elutervet tunnet, et te väärite teiste abi.
Märkus. Esitage oma palve nii, et teisel inimesel oleks lihtne selle täitmisest ka keelduda. Selles palve seisnebki, vastasel juhul on see juba nõudmine. Enne magaminekut võtke välja oma päevik ja kirjutage üles see palve või need palved, mida esitasite ja kuidas sellele/neile vastati ja mida see energiavahetus teie jaoks tähendas.
Autor: Katherine Woodward Thomas
Allikas: Katherine Woodward Thomas “Kuidas leida seda õiget”, kirjastus Pilgrim
