Armastuse neli valemit

Armastus kui haigusAmeerika psühholoog Dorothy Tennow kirjeldas oma raamatus “Armastus ja armumine” kirglikku romantilist armastust kui bioloogilist mehhanismi, mis andis meie eellastele lisaks paljunemissoovile ka vajaduse koos lapsi kasvatada. Tennow ei pea “armunud olemist” tõeliseks armastuseks, vaid pigem haigusseisundiks, millel on järgmised sümptomid:- Oma armastusele objektile mõtlemine ja temast unistamine, mis ei lase rahulikult töö ja igapäevatoimingutega tegeleda.- Terav, haiglane vajadus objekti vastastikuste tunnete järele.- Eufooria vastastikkuse korral.- Keskendatus oma armastuse objektile paneb inimese ignoreerima oma kohustusi ja probleeme.- Oma armastuse objekti moonutatud tajumine, mis sarnaneb haiglase sonimisega. Seejuures ülistatakse objekti positiivseid omadusi ning eiratakse negatiivseid.- Seksuaalne iha objekti vastu.Tennow rõhutas, et kuigi armumine ja lihtne soov seksida ei ole üks ja sama, ei eksisteeri armumist ilma seksuaalse ihata, kuna viimasel armumine rajanebki.Armumise vastu on vaid kaks tõhusat ravimit.