Igaühe individuaalsest kogemusest lähtuvalt avaldab lapsepõlve puuduv või piisav turvatunne arusaadavalt mõju kogu oleviku ja tuleviku käitumisele, tajumisele ning lahtimõtestamisele. Õnnelikust vanematekodust pärit naine või mees kujuneb suurema tõenäosusega eluterveks inimeseks, kelle jaoks täisväärtuslikud suhted enda lähedastega on olulised ja esmatähtsad. Seda, et peamiseks indiviidi õnnelikkuse teguriks on just harmoonilised ja rahuldust pakkuvad lähisuhted, kinnitavad ka uuringud.
Paljude perekondade võsukesed lendavad pesast välja kas emotsionaalsete valukehade või poolvigase tiivaga. Need valukehad on meie kehasse ja psüühikasse nii sügavale peitunud, et neid võib ülekantud tähenduses pidada tarkvaravigadeks, mille ilmsikstulek on vaid aja küsimus. Ja nii ongi ühiskond täis peaaegu lendamisvõimetuid linde, kes peavad läbi tegema pika enese tervendamisprotsessi, enne kui ennast taevalaotuses tõeliselt vabana saavad tunda ja priiks lennelda suudavad.
Kaitse naist tema enda eest
Üheksakümmend protsenti mu sõpradest on naissoost. Olen näinud, kuulnud ja kogenud tuhat ja üks korda, kuidas naine end kritiseerib, üle mõtleb ja ise endale nii palju puid alla paneb, et mõne suure külasimmani jaanilõke tunduks selle kõrval nagu väike läidetud tikk. Sellepärast peabki vahel naist tema enda eest kaitsma ja nii sõnades kui tegudes tõeliselt hoidma.
Hinnangutelaviin ja stereotüüpide raskus naise õlul on tohutu. Sellesse on oma osa andnud valusad lapsepõlvekogemused, ühiskonna tihti lausa naeruväärsed ja ebamõistlikud nõudmised naisele ning paraku ka negatiivsed kogemused vastassooga. Kui sa naist armastad ja kui otsustad väljakutse vastu võtta, siis sinu ülesanne on tema teravat enesekriitikat igal moel pehmendada, ümber pöörata ja sellelt jõud ära võtta.
Selles õnnestudes oled avastanud ühe naise õnnelikuks tegemise saladuse. Ühtlasi teed suure teene kogu inimkonnale ning tervendad kahtlemata ka ennast, kuna elu üks imelisemaid omadusi on see, et teisele head tehes teed head ka iseendale. Igaüks meist on teistega seotud. Me ei seisa eraldi. Kõik on üks ja üks on kõik. Teema on gigantne ja näiteid võiks lõputult tuua, aga keskendun mõnele olulisemale, millega minul on kokkupuuteid olnud.
Minu kogemuse põhjal on tänapäeva naise üks suuremaid väljakutseid kehahäbi. Sellest ei pääse ka väliselt tõelised jumalannad, sest ilutööstus ja meedia on süstinud naisesse tohutul hulgal erinevaid komplekse, mis on seotud tema kehakuju, kaalu ja erinevate proportsioonidega. Seetõttu tundub, et lõviosa naiste pärisosaks on programmeeritud erinevad valehäbid ja ebapiisavuse tunne ning see on miski, milles mehed saavad kahtlemata armastatud naist aidata ning olukorda positiivse muutuse tuua. Loomulikult ei toimu muutus üleöö, aga see pikk protsess ja armastusest kantud füüsiline lähedus ning komplimendid saavutavad lõpuks kahtlemata oma eesmärgi. Juba Heinz Valk teadis, et ükskord me võidame niikuinii! Iga mees teab ise, kuidas enda naisele kõige ilusamaid komplimente teha ning viisi, kuidas see kõige paremini kohale jõuab.
Tähelepanu võrdub naise jaoks armastusega. Kui pühendud vahel ekstra naise kehale ja kostitad seda armastavate puudutuste, silituste, suudlustega ning ei unusta enda imetlust ka sõnades väljendada, siis võid kindel olla, et iga selline naise hellitamine mõjub talle tõelise teraapiana. Sinu jaoks nauditav ja meeldiv, naise jaoks veelgi enam tähendusrikas, kuna naisel on oma keha lõpuni aktsepteerimises ja armastamises veel nii mõnigi lahing pidada, enne kui võib selle sisemise sõja enda sees lõppenuks lugeda. NAISED ON ILUSAD JA IMELISED JUST SELLISTENA, NAGU NAD LOODI, KÕIK ISEMOODI JA ERINEVALT. Ja kui neile on vaja seda vahel meelde tuletada, siis teeb teadlik armastav mees seda alati sundimatu kergusega. Ole tema kalju ja ta pakub sulle enam, kui oleksid iial osanud loota või unistada.
Armastus tahab anda ja ego võtta. Nagu on meie võimuses enda partner oma sõnade või käitumisega risti lüüa, on meil ka vastupidine võimalus. Kahjuks on olemas kodusid, kus sagedaseks suhtlemisvormiks on mahategemine, karjumine või üleüldine hoolimatus laste kasvatamise, üksteise armastamise ja käekäigu suhtes. Tahaksime loota, et pole, aga elu ja kogemused on näidanud, et on. Ka sellistest peredest lapsed jõuavad ühel hetkel täiskasvanuikka ning alustavad iseseisvat elu kõigi raskuste ja hingehaavade kiuste. Nad on peaaegu terve teadliku elu elanud alalises armastuse defitsiidis ning nüüd avaldub see suure tõenäosusega ka nende suhetes. Nad kipuvad olema keskmisest palju tundlikumad, võivad igasugusele kriitikale reageerida võimendatult ning nende emotsionaalne ülessulatamine võtab omajagu aega. Pole ka imestada, kui neile ainsas teadaolevas peremudelis domineerisid manipulatsioon ja tähelepanu eest võitlemine ning armastus tuli tihti nii-öelda tegudega ära teenida. Nii ei peaks see ideaalis aga kunagi olema. Kordan veel kord: iga inimese suurim alateadlik soov on olla armastatud, väärtustatud ja aktsepteeritud sellisena, nagu ta on, kuni ta kellelegi teisele enda tegevusega kannatusi ei põhjusta.
Kuidas siis käituda naisega, kes on üles kasvanud mitte nii ideaalsetes oludes ning on veidi keerulisem kui Mary Phukin Sunshine? Võin välja pakkuda mõne stsenaariumi, mida olen kasutanud ja mis on minu kogemuses hästi toiminud.
Arhetüüpide maagia: 10 mehetüüpi, keda iga naine oma ellu vajab
Suurimad vead, mida mehed naistega voodis teevad
5 kiretapjat, millega mehed ise endale suhte algstaadiumis vee peale tõmbavad
