Ma olen alati uskunud, et kui tundeid enam pole ja kirg on jahtunud, peaks igaüks oma teed minema. Ja siis ühel päeval taipasin, et armastus on tsükliline. See ei saa iialgi olla iga päev sama kuum ja mitte iga päev ei suuda sa teist samal moel ja sama intensiivsusega armastada. Kõik päevad meie elus on erinevad ja iga suhe kätkeb endas neid hetki, kus tajud, et polegi seitsmendas taevas. Aga see võib tulla ka Kuu seisust, see pole veel põhjus, et kodinad kokku korjata ja ajama panna.
Just täna taipasin, et absoluutselt igast suhtest võib asja saada, kui selleks on tahe ja kahepoolne soov. Isegi siis, kui ühele näib, et tunnetest pole midagi järel ja partneri puudutus tundub korraks vastumeelne, on võimalik kõik uuesti süttima panna. Armastus ei kao mitte kunagi ära, see on teie sees, ja kui olete enda sees otsustanud, et soovite teise inimesega koos olla, siis leiate ka võimaluse need tunded taas pinnale tuua ning isegi kirge on võimalik taas sütitada.
