Millal oli viimane kord, kui hea raamat su täielikult kaasa haaras? Või küpsetasid õunapiruka, ilma et oleks põhjust olnud, ja nautisid iga kuuma magusat suutäit? Või veetsid aega looduses … Või istusid klaveri taha … Või mängisid reketpalli … Või tegid teadlikult midagi niisugust, et tundsid ühendust ja rõõmu? Ma loodan, et see oli hiljuti. Aga kui ei, siis pole sa üksi. Tõenäoliselt ei õpetatud sind oma heaolu prioriteediks seadma, ka ennast armastama ja austama. Tegelikult õppisid sa ilmselt vastupidist. Võib-olla õppisid sa andma kogu oma armastust ja headust teistele, tehes nende õnnest baromeetri, kui väärtuslik sa oled saama sedasama armastust ja headust.
Võib-olla sa õppisid, et on “isekas” täita oma füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Võib-olla pandi sind juba noores eas oma vanemate emotsionaalse hooldaja rolli. Või ehk õppisid ohverdama enda vajadusi selleks, et säilitada oma perekonnas normaalset olukorda. Võib-olla oli sind treenitud saavutama, et olla tunnustatud, või oli sulle õpetatud, et armastus tähendab teiste päästmist nende deemonite käest. Võib-olla kohandus sulle programmeerimine, et suhe tähendab “mina kuulun sulle ja sina kuulud mulle”, hoolimata sellest, kas osapooled tunnevad kokkukuuluvust ja rahulolu. Kuidas sind ka programmeeriti armastust kogema, nüüd oled sa valmis selle kõige kõrgemaks mõistmiseks: põhiline tõde on see, et armastus on pärit sinu seest. Ehkki välismaailm või keegi sinu jaoks eriline inimene võib selle kogemuse vallandada, ei saa see kunagi olla allikas. Armastus ei tähenda omamist, vajamist, kontrollimist, saavutamist või millegi saamist. See tähendab Tegeliku Mina otsest kogemist.
Kui sa jõuad selle sisemise varamuni, võib see oma lihtsuse, kaastunde ja soojusega laieneda väljapoole, teistele. Inimesed tunnevad sinu armastust, sest see on energia, mis kiirgab su autentsest minast, mis on vabastatud läbi sinu eneseaktsepteerimise, sinu emotsionaalse tihkuse lahustumise ja sinu avardunud teadlikkuse. Kui otsid sisemise tühjuse täitmist väljastpoolt, ei tunne sa kunagi täitumust. Sa kas teed kellestki teisest armastuse allika, mille poole sa püüdled (liigsõltuvus) või süüdistad kedagi või midagi kõige selle pärast, mis sinu arvates su elust puudub (ohvrimentaliteet). Igal juhul oled sa võtnud sisemise kogemuse, nagu armastus või rahu, ja viinud selle sõltuvusse ümbritsevast ning pannud teised inimesed sinu elu üle valitsema. Sa oled tagasi alguspunktis, otsid armastust ja täielikkust valest kohast.
Võta omaks oma jõud, oma elukogemused, ja ava end armastusele, mis on sinu sees. Kui võtad vastutuse praeguse hetke olemise eest, siis astud ülimasse kui jõustatud, Jumalikuga ühendatud inimene, kes maailmas elab. Kui suudad suhtuda endasse ilma ootusteta ja lihtsalt lõdvestuda, olles siin ja praegu, siis on teised vabad tegema sedasama. Tegelikult pole armastus mitte niivõrd tunne või emotsioon, vaid pigem fundamentaalne reaalsusekogemus. Armastada tähendab “olla koos” eluga – tingimusteta. Kõik muu on moonutus, mis on projitseeritud elule sinu sisemise eraldatuse tulemusena. Mida rohkem sa suudad “olla koos” oma hetkekogemusega, võttes vastu kõik selle, mille sa oled määratlenud kui millegi, mida ei saa armastada – seda vabam sa oled. Mida vähem sa suudad olla “koos” eluga, seda rohkem seisad sa vastu elule ja endas lahendamata asjadele.
Elades oma tekitatud minas, oled sa peaaegu üleni tulvil reaktiivsust ja vastupanu. Spirituaalsus tähendab suremist – psühholoogilise, tekitatud ego surma. Neutraalsusest lähtudes pole sul tarvis rünnata ega reageerida. Sa võid pöörata tähelepanu sellele, mis toimub olevikuhetkes sinu sees, ning seda ilma hoiakut võtmata. Sa võid vastu võtta selle, mida sa sisimas seoses väljaspool toimuvaga tunned. Sa võid istuda neutraalselt koos viha, kurbuse ja hirmuga. Olles eluga “koos”, moonutused kaovad. Üsna sageli püüame tulevikus saada paremaks, “parandada” end, et tunda, et teised meid armastavad ja aktsepteerivad. Aga tõde on see, et universaalne armastus on juba sinu sees olemas, praegu, sellisena, nagu sa oled. Need pole vaid sõnad. See on sinu reaalsus.
Kui sa võtad selle reaalsuse täiesti omaks, võid olla jumaliku energia elav, hingav majakas. Inimesed lõdvestuvad sinu juures olles ning tunnevad end sinu kohalolekul mõnusalt ja turvaliselt. Sinu suhted täituvad õnnistuse ja ühenduse energiaga, sest just seda oled sa enda sees ilmutanud. Sinu energia ei lähe enam kaotsi, kui sa ei püüa imeda inimestelt armastust või näida “vähem” või “rohkem” sellena, kes sa oled. Kui sul on kontakt armastusega enda sees, siis oled rahus enda ja kõigi teistega oma elus. Sa oled sisimas ankrus, nii et toimugu su ümber mis tahes – pole tähtis, kes on haiglas, kes sinu juurest lahkus või ei vastanud su sõnumile – sa särad.
Kui liigud vastupanust, klammerdumisest ja vastumeelsusest aktsepteerimisse, armastusse ja ühendusse, siis oled transformeerunud. Aga on oluline teada, et see transformatsioon ei tähenda sinu saamist kellekski teiseks. See ei tähenda, et asendad tekitatud mina selle kenama, spirituaalsema, armastavama minaga. Transformatsioon tähendab sisimas katte eemaldamist – see on valgustuse ja valgustatuse akt. Kui mäletad oma Tegelikku Mina, tuleb nähtavale armastus. Ja siis, olenemata sellest, mis su elus toimub, ilmutab see end armastusena. See tähendab uue suhte loomist enda ja oma maailmaga – ühesuses.
Sinu elu nagu kogu loodu areneb pidevalt. Miski loodusmaailmas ei jää staatiliseks. Ainult inimesed võitlevad järelejätmatult selle eest, et kõik jääks samaks, olles veendunud, et nii on kõige parem. Me hoiame kõvasti kinni kogemustest, olemisviisidest ja uskumustest, mis ei teeni meie heaolu. Hirmu, usalduse puudumise ja mõjutuste kaudu paned oma ego igasugustesse asjadesse klammerduma ning püüad kõike kontrollida. Aga et elada sügavast transformatsiooniseisundist lähtuvalt, pead sa loobuma neist klammerdumistest ning looma uue suhte kõigi oma elu aspektidega: ühiskonna, perekonna, sõprade ja eriti endaga – oma emotsioonide, mõtete, uskumuste, kontseptsioonide ja arusaamadega.
Mõtle oma suhetele emotsioonidega. Ütleme, et sa vaatad uudiseid ja näed midagi, mis toob sinus pinnale kurbuse ja hirmu. Selle asemel et jääda juurtega oma Tegelikku Minasse, aktsepteerides seda kurbust ja hirmu armastusega kui vahendeid, mis toovad sind kõrgemale täielikkuse tasandile, alistud sa tunnetele. Need võtavad sinu üle võimust. Pisut hiljem, kui sõber helistab ja kutsub sind õhtust sööma, ütled sa talle ära, sest sul on halb tuju, sa oled väsinud ja masendunud. Kohe, kui emotsioon sind vangi võtab ja selle energia kinni jääb, oled sa ära lõigatud eluvoolust – sellest voolust, mis tahab sind edasi viia. Ja sa oled blokeeritud mis tahes inspiratsioonist, mis võiks viia sind tähendusliku, konstruktiivse tee suunas.
Allikas: Mari Metsallik: naiselikkus on loov jõud, mis suudab hoida nii suhet kui kogu maailma harmooniliselt toimimas
Intiimne vestlus: pereterapeut selgitab, kuidas õppida kuulama ja mõistma oma partnerit
Jaan Tätte: rõõm on hinge toit ja elusa elu mõõdupuu
