Armastamine kui inimsuhe koosneb kolmest komponendist. Esimene neist kolmest on hoolimine. Hoolimine on teisele hea tegemine. Hoolimine on avatus teise jaoks ja teise suhtes ja teisele endast hea ära andmine. Teisest võib hoolida mõtte, sõna ja teoga ja kõik need kolm – isegi vaid hea mõte teisest – on väga olulised.
Teine armastamise komponent on usaldamine. Usaldamine on samuti avatus teise suhtes ja on teise antud headuse endale ja endasse vastu võtmine. Armastamine ongi vastastikune siiras avatus – vastastikune hoolimine ja vastastikune usaldamine – endast isetu hea ära andmine ja endasse hea siiras vastu võtmine.
Kuid armastuse juures on ka kolmas väga oluline komponent – ja see on andestamine. See on vajalik, kuna me ei ole nii sageli oma mõtetes, sõnades ja tegudes teise suhtes ei hoolivad ega usaldavad – me eksime, me teeme valesti, me oleme egoistlikud ja ei mõtle mitte teisele, vaid üksnes iseendale. Me oleme vaid ebatäiuslikud ja eksivad inimesed. Kui keegi eksib, siis armastuse püsimiseks on vajalik andestamine.
Kui teie suhtes kellegagi on olemas vastastikune hoolimine, usaldamine ja andestamine – te kaks armastate. Te armastate ka siis, kui see kõik on ühepoolne ja teises seda kõike ei ole. Kui te hoolite, usaldate ja andestate – te tõesti armastate, ja seda ka siis, kui teine seda kõike ei tee ja temas seda pole.
Tõeline armastaja, kes hoolib teisest ja usaldab teist, andestab teisele isegi selle, et teine teda ei armasta. Ja ta hoolib, usaldab ja andestab ikka. Nii armastavad vanemad oma tänamatuid lapsi, kui elust näidet otsida. Nii armastatakse isegi seda, kes on elus teisele kurja teinud, kes on elus olnud otse vastane, lausa vaenlane. Armastaja tasub talle tehtud kurjuse vaid oma armastamise – hoolimise, usaldamise ja andestamisega.
Nendes kolmes armastamise komponendis näib olevat reaalne tõde armastamise kohta. Eks mõtelge – paar, kes vastastikku ei hooli teineteisest, vaid kumbki üksnes iseendast, kes vastastikku milleski teist ei usalda, ja kes ka midagi teisele ei andesta – see paar ei saa olla paar. Sellist paari pole olemas ja sellist suhet pole olemas. See on suhte puudumine.
Nii võibki öelda, et mistahes inimsuhe ongi sedavõrd üldse olemas, on reaalne ja on tegelik, kuivõrd selles on hoolimine, usaldamine ja andestamine – armastamine. Oma olemuselt on kõik inimsuhted armastussuhted. Teistsuguseid inimsuhteid polegi olemas. Kui pole hoolimist, usaldamist ega andestamist, siis pole armastamist ja suhe puudub.
Nende kolme komponendi valgel võite ise oma kas mineviku või oleviku suhted oma elus läbi kaaluda – kui palju neis suhetes need kolm komponenti on või olid olemas. Või: kui suurel määral need suhtes puuduvad või puudusid. Te saate päris täpselt teada, kas ja kui sügavalt ja tõeliselt te olete olnud oma elus armastussuhtes – kui palju te olete ise teist armastanud ja kui palju on teine teid armastatud.
See kaalumine nõuab julgust – julgust olla iseenda suhtes väga aus. Kui olete julge ja olete aus – te saate ka ausa ja reaalse vastuse.
Autor: Harri Kingo
Loe lisaks samal teemal: “Teekond soovitud armastuseni. Käsiraamat paaridele”, kirjastus Pilgrim.
