Arhitektuur tühjale lehele – Marsi koloniseerimine ja kõrgtehnoloogiline koopainimeneMarsile sõitmise kuue kuu pikkune teekond on liiga riskantne ja kulukas, et jätta Marsile rajatav arhitektuur juhuse hooleks.Oleme jõudnud punkti, kus inimkond on koloniseerinud rohkemal või vähemal määral kogu planeedi Maa. Satelliitide ja interneti abiga on Maal toimuvad sündmused suudetud siduda ühte võrgustikku. Prantsuse arhitektuuriajaloolase Antoine Piconi järgi ei ole enam võimalik eristada kaardistatud territooriume ja ürgset maastikku: kõik on muutunud ühtlaseks kontrollitud infoväljaks.1 Selle mõtte taustal tekib paratamatult küsimus, kas leidub ikkagi veel paiku, kus oleks võimalik taastada ürgne suhe inimese ja maastiku vahel, tajuda territooriumi ja maastikku eraldiseisvate substantsidena.Uus epohh inimkonna ajaloosMaa kohta tehakse praegu uusi avastusi ekstreemseid kohti uurides: raskesti ligipääsetavatest koobastest, ookeanisügavustest ja polaaraladelt.
- Varia
- 12.04.2017, 09:58
Arhitektuur tühjale lehele – Marsi koloniseerimine ja kõrgtehnoloogiline koopainimene
Kosmiliste visioonidega arhitekt Juhan Kangilaski võttis oma magistritöös vaatluse alla Marsi koloniseerimise ja inimasumi ehitamise võimalikkuse punasele planeedile. Kuidas see võiks toimuda, jutustab ta allolevas loos ning pikemalt täna õhtul kell 18 Rahvusraamatukogus toimuval Kosmonautikapäeval, mille tänavuseks teemaks on "Marss Marsile! Olmest ulmeni". Lisaks Kangilaskile osalevad Raadio 2 saate " Hallo, Kosmos!" avaliku salvestuse aruteluringis veel füüsikadoktor ja Marsi-majade projekti eestvedaja Alvo Aabloo, satelliidimeister ja Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ning kosmonautikapäeva traditsiooni elustaja ja ufoloog Igor Volke (kes käsitleb Marsi müsteeriume).
