Ärevus on häirekell, mis annab märku, et oled jõudnud tupiktänavasse

Ärevushäire ja paanikahood on praegu inimestel sagedased. Neid esineb inimestel, kellel praegu ülivõimed avanevad ja arenevad ning seeläbi nad tunnetavad teiste negatiivseid tundeid, aga nad ise ei tea seda. Nad arvavad, et need on nende tunded, aga need ei ole. Nad tunnevad seda ebamugavat tunnet, ärevust ja lähevad veel sügavamalt sinna sisse ning lähevad sellega teise inimese välja. Ärevushäirete ja paanikahoogude all kannatav inimene ei ela oma elu, ei ütle oma tõde välja ega tunne oma tundeid. On vaja teadvustada, kas see on sinu tunne või kellegi teise tunne, saata kõik teiste tunded ära ja siis vaadata, mis sealt alles jääb. Kui sealt jääb veel ärevust alles, siis on kuskil enda sees mingi ebakindlus. See ebakindlus on vaja lahti lasta ja siis hakkavad asjad paika minema, vahendab Kristallikoda.ee.

Migreeni puhul on kõige suurem põhjus selles, et ei kasutata oma loomisenergiat. Loomisekanal annab märku, et ta on kinni, et teda ei kasutata ja ta surub nii kaua, kuni hakkad mingit tegelikku loovat tegevust tegema, kas või oma igapäevast elu looma selle loomisenergiaga. See on sakraaltšakra ja kogu hormonaalsüsteemi teema. On vaja teadlikult minna enda sisse, “mina olen” teadvusse ja astuda teadvustatult teiste inimeste mõtte- ja tundeväljadest välja, oma südame fookusesse tagasi. Eriti oluline on välja tulla oma pereliikmete mõtte- ja tundeväljadest, kellega inimene igapäevaselt koos elab. Vanematelt üle võetud ja sugulusliini pidi omaks võetud mustrid on vaja mõttega lihtsalt arenguteelt eest ära tõsta.

Sageli kaasneb ärevushäiretega ka jõuetuse tunne, sest inimene ei ole oma väega ühenduses ega kasuta seda. Kui pole jõudu teha kohe suuri murrangulisi muutusi, siis võid alustada sellest, et mõtled, mida tegelikult teha tahaksid ja hakkad oma praeguse elukorralduse kõrvalt vähehaaval seda tegema. Võid oma soovid ja unistused ka kirja panna ja hakata looma mõtte tasandil. Mõtted loovad su elu, nii olevikku kui tulevikku. Teiste negatiivsust, mida nii teravalt tunnetad, ei ole vaja vastu võtta, see tuleb lihtsalt endast eemale lükata ja samal ajal tõsta oma sagedust oma algolemuse sagedusele, mina-looja-sagedusele. Siis saab hakata kasutama oma loomisenergiat.

Ärevus ja perfektsionism käivad käsikäes, sest perfektsionistidel tekib väga palju rahulolematust. Rahulolematus väljendubki ärevusena. Sa ei ole endaga rahul. Otsi endas üles need aspektid, millega sa rahul oled ja keskendu nendele, hakka sealt edasi arendama. On vaja endaga rahu luua ja aktsepteerida end sellisena nagu sa oled. Olengi täiuslik sellisena nagu ma olen. Perfektsionism saab eksisteerida ainult puudusteadvuses, see keskendub sellele, et midagi on puudu. Aga puudu pole mitte midagi. Perfektsionistile on oluline, et väljapoole paistaks kõik perfektne, seespool aga tundub neile pidevalt, et midagi on puudu, et ma pole täiuslik. On vaja lubada endal olla selline nagu sa oled, sest sa oledki sellisena täiuslik. Võid lubada endale teha vigu ja eksida.

Puudusteadvus ütleb, et vigu tegeval inimesel on midagi viga või puudu. Küllusteadvus teab, et inimene on täiuslik sellisena nagu ta on, mitte midagi pole puudu ega valesti. Kõik vajalik on sisemuses juba olemas, luba sel ainult välja tulla ja avalduda. Kui sa ei leia rahu enda seest, siis ei leia sa seda ka väljastpoolt. Fookus on vaja keerata väljast sissepoole. On vaja hakata võtma endale aega, vaadata enda sisse, tunnetama oma tundeid. Kui ollakse keskendunud välisele, siis sisemus jääb seisma ja tühjaks. On vaja võtta vastutus enda elus endale, mitte oodata muutusi ja parandusi väljastpoolt.

Noorem põlvkond, kes on praegu pisut alla või üle 20 aastased, on saanud justkui kandikul kätte ülivõimed, aga nad ei oska neid veel kasutada. Seetõttu esinebki neil sageli ärevushäireid. See on põlvkond, kes on tulnud siia looma täiesti uut süsteemi, mitte sobituma vana ja olemasolevaga. Selleks aga peavad nad avaldama tahet, võtma vastutuse oma elus endale ja hakkama oma ülivõimeid ning loovust kasutama. Seni, kuni nad pole oma vaba tahet endas aktiveerinud, ongi nad endaga vastuolus, millest annavad tunnistust ärevushäired ja paanikahood. Praeguse aja lapsed ja noored on nii tundlikud ja kui nende vanemad panevad rõhku välisele, mitte sisemisele, siis nad võtavad selle vanemate mustri üle. Kogu aeg on kiire, kogu aeg on midagi vaja teha ja saavutada, üldse sekunditki aega enda jaoks ei ole. Ja nii ärevushäired alguse saavadki, juba lapseeas. Ka arvutite kasutamine juba varasest east alates tekitab suuresti ärevushäireid, sest kogu aeg on vaja vastu võtta nii palju informatsiooni, mida sul tegelikult üldse vaja ei ole.

Ärevushäire on mõnes mõttes isegi päris hea asi. See nagu häirekell, mis hoiatab, et ära seda teed mine, sa oled tupiktänavas, tule oma tänavasse tagasi. Peatu hetkeks, proovi hetkeks oma mõtted puhtaks saada kõigist välistest asjadest. Ärevushäire annab häirekella seni, kuni hakkad oma mõtteid teadvustama. Teine võimalus sellest pääseda on edasi kannatada kuni kannatus katkeb. Ärevushäire üks tekkepõhjus on pettumustunne. Pettumus, et ma pole oma teel, ma ei tee oma asja. Ja mida rohkem sa seda pettumustunnet lood, seda suuremaks see ärevustunne läheb.

Ärevushäire on praegu põhisümptomiks, millega inimesed vastuvõtule tulevad. Kui inimene enda välja tagasi tuleb, on ta üllatunud – oi, mul on hea olla. Üle 4-5 aasta on äkki hea olla. Väliselt ei teinud inimene mitte midagi, lihtsalt mõtles enda peale ja teiste mõttefooni lükkas eemale. Tuli enda sisse, mitte ei mõtelnud teiste peale. Liiga palju muretsetakse selle pärast, mida teised minust mõtlevad. Eestlastele on omane juba selline sotsiaalne, kultuuriline väli, mis soodustab tegelikult seda sama ärevust. Pole oluline, mida teised mõtlevad. Keskendu sellele, mida mõtled sina.

Autor: Evelyn Luikmel

Allikas: Kristallikoda.ee Facebooki leht

Loe lisaks ka kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Klaus Bernhardti raamatut “Paanikahäired ja nendest vabanemine”.

Seotud