Ajakirjas Acta Medica Okayama ilmunud uuringus selgus, et paanika ja hüperventilatsiooni hoogude all kannatajate kehas oli liigmadal nii raua ja vitamiin B6 tase. Nii B6 vitamiin kui raud on olulised aminohappe trüptofaani muutmisel serotoniiniks – närvivahendusaineks, mis peale une, isu, seedimise ja südametegevuse reguleerib ka meeleolu ja mentaalset stabiilsust.
„Uuringu tulemused näitavad, et raua ja B6 madalad seerumi kontsentratsioonid on seotud paanikahoogude ja hüperventilatsiooniga“, kirjutasid teatustöö autorid oma järeldustes.
Kuigi antud uuring ei toonud välja seoseid teiste B-vitamiinide (nt B2, B3 ja B12) puudusega, on päevselge, et kõik B-vitamiinid mängivad üliolulist rolli aju ja keha funktsioonides. Nii näiteks on B3 ehk niatsiini defitsiidiga seotud depressiooni- ja raskemeelsushood, B12 puudus tekitab aga mäluprobleeme ja mentaalset hägusust.
Siinkohal on oluline meeles pidada, et ebakvaliteetne toit ja nn. tühjad süsivesikud nagu suhkur, valge jahu ja alkohol röövivad kehast B-vitamiine, mis eemaldatakse organismist süsivesikute ainevahetuse käigus. Samuti vähendavad B-vitamiini varusid krooniline stress ja sellega kaasnev neerupealsete kurnatus ning teatud haiguslikud konditsioonid ( nt. diabeet). Ka paljud agorafoobia (lagedate väljade-rahvarohkete kohtade hirmu) all kannatajad on B vitamiinide vähesuses. B-vitamiinide defitsiidi sümptomiteks ongi ärevus, rahutus, väsimus, ärrituvus ja emotsionaalne ebastabiilsus.
Head loodusliku B-vitamiini allikad on leht-, aed-, kaun- ja juurviljad, täisteraviljad ja pähklid-seemned. Kuna liha sööb eestlane niigi palju, siis tasub meelde tuletada, et suurepärased taimse raua allikad on peet, nõges, tumerohelised lehtviljad, ürdid, kaunviljad, granaatõun ja metsmaasikad. Rikkalikult B6 sisaldavad nt. kikerherned, sarapuu ja pistaatsia pähklid, loomamaks, päevalille- ja seesamiseemned ning maitsetaimed.
Kui otsustad purgivitamiinide kasuks, vali suvalise sünteetilise isolaadi asemel kindlasti kvaliteetne looduslik kompleks, kuna see imendub paremini ja annab ka optimaalse teraapilise kasu. Jah tõesti, see on kallim, kuid odavad vitamiinid sisaldavad vaid fraktsiooni kehale vajalikust kooslusest, samuti puuduvad sealt vitamiinide imendumiseks vajalikud kofaktorid – ensüümid ja koensüümid. Sünteetiliste isolaatide omandamiseks peavad need esmalt kehale omastatavasse vormi konverteeruma ja see on aga organismile omakorda täiendav koormus.
Ärevikele veel teadmiseks, et sageli on probleemi põhjuseks ka piimavalk (kaseiin) ja teraviljavalk (gluteen), mille väljajätmisel võivad kaduda nii rahutus kui poomistunne kurgus. Sellisel juhul on tegu toidutalumatusega – järjest sagedamini esineva organismi individuaalse eripäraga, mis väljendub tundlikkusena teatud toiduainete suhtes. Seoses raskesti lagundatavate valkudega on eriti altid ärevust tekitama just piima- ja nisutooted. Ja ei, tegu pole mingi uue peene moetrendiga söömises – mittelagundatud valkude toksilisest mõjust kehale on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjutas välis-Eesti teadlane Jaak Panksepp gluteeni ja skisofreenia seostest juba eelmise sajandi 70-ndatel aastatel. Hädasolijatel on soovitav proovida eelnimetatud toidugrupid mõneks nädalaks menüüst välja jätta ja jälgida, mis mõju see kehale ja meelele avaldab. Te võite suure üllatuse osaliseks saada! Ka loo autor sai sageli vaevanud hingamisraskustest ja ärevusest aastaid tagasi lahti just piima- ja nisutoodetest loobudes.
Olgu nii või teisiti, oluline on meeles pidada, et toitainelise puuduse likvideerimist pole mõtet üles ehitada purgist võetavale. Keha vajab vitamiinidefitsiidist ja toidutalumatusest jagu saamiseks pikas perspektiivis siiski süstemaatilist ja terviklikku lahendust – rohkelt täisväärtuslikku toitu, head unehügieeni, liikumist ja mõtete korrastamist.
Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja
Allikas: www.toitumistarkus.ee
Vaata ka kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamatut „Toida oma tervist“.
