Ava külgmenüü

Ära tee välja sellest, mida teised mõtlevad

On tähtis märkida, et teistest hoolimine ja neile tähelepanu pööramine pole sugugi sama mis muretsemine selle kohta, mida teised sinust arvavad. Esimene on kasulik ja hea; teine on sageli egoistlik ja hävitava mõjuga. Tegelikult peame me kõik oma emotsioonide juhtimiseks nägema vaeva selleks, et teiste arvamusest vähem hoolida. Kuid see on veel raskem kui kõigist peeglitest lahti saamine. Lihtsalt meenuta viimast korda, kui mingi suvaline inimene sind kritiseeris – keegi, keda sa kohe kindlasti ei kutsuks oma koju vestlema, aga kelle sõnadel sa lasid vabalt oma peas ringi hulkuda, kuni tema kriitika üle juurdlesid. Võib-olla oli tegemist sarkastilise kommentaariga sotsiaalmeedias või halvustava märkusega töö juures. Olid enda peale pahane, et selline asi sind üldse häiris – aga häiris sellegipoolest. Tegelikult on enamiku inimeste stressi peamiseks allikaks see, mida teised nendest arvavad, kirjutavad Arthur C. Brooks ja Oprah Winfrey raamatus "Loo endale unistuste elu".

Paljud neist lasevad end kriitikast sügavalt haavata ja teevad suuri pingutusi selleks, et teised neid ikka imetleksid, ning ei saa öösiti und, sest nende pea on täis mõtteid sellest, mida teised neist küll arvavad. Miks nii on? Taas on süüdi Emake loodus, kes meie elud raskemaks on teinud. Me oleme seadistatud hoolima teiste inimeste arvamusest ja seda igast küljest lahkama. Nagu täheldas Rooma stoitsistist filosoof Marcus Aurelius ligi kaks tuhat aastat tagasi: „Me kõik armastame iseennast rohkem kui teisi inimesi, aga hoolime rohkem just nende arvamusest kui iseenda omast,“ olgu nendeks inimesteks siis sõbrad, võõrad või vaenlased.

Seega on õnne seisukohast vaadatuna teiste arvamustele mõtlemine isegi hullem kui jäägitult endale mõtlemine. Teiste arvamustele tähelepanu pööramine on mõistetav ja teatud määral ka ratsionaalne.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.