On tähtis märkida, et teistest hoolimine ja neile tähelepanu pööramine pole sugugi sama mis muretsemine selle kohta, mida teised sinust arvavad. Esimene on kasulik ja hea; teine on sageli egoistlik ja hävitava mõjuga. Tegelikult peame me kõik oma emotsioonide juhtimiseks nägema vaeva selleks, et teiste arvamusest vähem hoolida. Kuid see on veel raskem kui kõigist peeglitest lahti saamine. Lihtsalt meenuta viimast korda, kui mingi suvaline inimene sind kritiseeris – keegi, keda sa kohe kindlasti ei kutsuks oma koju vestlema, aga kelle sõnadel sa lasid vabalt oma peas ringi hulkuda, kuni tema kriitika üle juurdlesid. Võib-olla oli tegemist sarkastilise kommentaariga sotsiaalmeedias või halvustava märkusega töö juures. Olid enda peale pahane, et selline asi sind üldse häiris – aga häiris sellegipoolest. Tegelikult on enamiku inimeste stressi peamiseks allikaks see, mida teised nendest arvavad, kirjutavad Arthur C. Brooks ja Oprah Winfrey raamatus "Loo endale unistuste elu".
Paljud neist lasevad end kriitikast sügavalt haavata ja teevad suuri pingutusi selleks, et teised neid ikka imetleksid, ning ei saa öösiti und, sest nende pea on täis mõtteid sellest, mida teised neist küll arvavad. Miks nii on? Taas on süüdi Emake loodus, kes meie elud raskemaks on teinud.
