Mõned probiootikumide kõrvaltoimed on kahtlaselt sarnased seisundiga, mis tekib siis, kui meie mikrobioomi kasulike bakterite mitmekesisus ja tasakaal kaovad. Teadlased tegid alles hiljuti kindlaks, kuidas antibiootikumid õigupoolest toimivad – need vallandavad ahelreaktsiooni, mis viib patogeensete bakterite DNA pöördumatu kahjustuseni. [Antibiootikumidel on lisaks teisigi toimemehhanisme – mõned kahjustavad bakterite rakuseina, mõned pärsivad valgusünteesi jne. – Tlk.] Paraku kahjustavad need nähtavasti ka meie probiootiliste bakterite ja mitokondrite (meie rakkude väikeste jõujaamade) DNAd.
Pärast tüüpilist antibiootikumikuuri mikroobide maht küll taastub kahe-kolme päevaga, aga nende liigirikkus ei pruugi taastuda. Sageli kasutavad tekkinud tühja ruumi ära pärmseened ning neist saavad kuudeks või isegi aastateks kroonilisi tervisehädasid põhjustavad püsielanikud. Veel rohkem muret tekitav olukord tekib siis, kui võimutsema hakkab mõni eluohtlik patogeen.
Kuulasin PhD Gary B. Huffnagle loengut, kus ta märkis, et kui anda inimesele antibiootikume, siis suurendab see mitte üksnes pärmseente, vaid ka teatud bakteritüvede (näiteks Bacteroidetes ja Enterococcus) osakaalu ning piimhappebakterite (kes kaitsevad meid arvatavasti allergiliste haiguste vastu) osakaal väheneb.
On olemas palju erinevaid antibiootikume ning kõigil neil on oma spetsiifiline ravitoime. Ent need kõik põhjustavad ka soovimatuid kõrvaltoimeid – mõned rohkem ja tõsisemaid, mõned vähem ja mitte nii tõsiseid. Kõigi erinevate antibiootikumide (isegi mitte nende põhiklasside) kõrvaltoimeid ei jõua me käsitleda, seega toon siinkohal lihtsalt mõned illustreerivad näited. Mõned soovimatutest toimetest on levinud, teised võrdlemisi harvad. (Inimest, keda kõrvaltoime tabab, muidugi ei huvita, kas see on sage või haruldane.)
• Antibiootikumide kasutamine seostub annusest sõltuvalt rinnavähi ja eesnäärmevähiga. Asjaolu, et seos on „annusest sõltuv“, teeb antibiootikumidest tõsised kahtlusalused, aga selleks, et tõestada, et antibiootikumid vähki põhjustavad, oleks vaja teist tüüpi uuringuid.
• Ühes mahukas uuringus näidati, et antibiootikumid tõstavad diabeeti haigestumise riski. Üksainus kuur riski ei mõjutanud, aga neil, kes olid saanud üle viie kuuri, suurenes risk 37% võrra.
• Amoksitsilliin on kõige enam välja kirjutatav antibiootikum. Järgnevalt mõned selle vahetud levinud kõrvaltoimed: krambid, liigesvalu, peavalu, unetus, lihasvalud, ärevus.
• Fluorokinoloonide klassi kuuluvate antibiootikumide, näiteks tsiprofloksatsiini (Cipro), moksifloksatsiini (Avelox) ja levofloksatsiini (Levaquin) tarvitamine on seotud mitmete ränkade püsivate kõrvaltoimetega, nagu näiteks aordi aneurüsm ja hallutsinatsioonid. MD Jay Cohen kirjeldas 2001. aastal ajakirjas Annals of Pharmacotherapy ilmunud artiklis 45-t ränkade neuroloogiliste sümptomitega patsienti. Neist 93%-l olid tekkinud püsivad kahjustused nagu ärrituvus, kognitiivsete võimete langus, ravile allumatu unetus, hallutsinatsioonid, psühhoos, ägedad maaniaepisoodid, liigese- või lihasevalu või kõõluserebendid. Aastast 2008 nõuab FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) kõõluserebendi ohu tõttu, et sellesse antibiootikumide klassi kuuluvate ravimite infolehele lisataks (kõige rangemat tüüpi) „musta kasti hoiatus“.
• Rohkem kui ühes uuringus on näidatud, et Z-Pack (asitromütsiin) suurendab surmaga lõppeva infarkti ohtu riskigruppi kuuluvatel inimestel. Samas vähendab asitromütsiin eakate suremust kopsupõletikku. Niisiis on see ilmekas näide sellest, kui raskeid valikuid tuleb eakatele ravi määrates kasusid ja kahjusid kaalukausile pannes langetada.
• Ajakirjas Sports Health ilmunud artiklis väidetakse: „Antibiootikumide sage tarvitamine on seotud kõõlusevigastuste, südame rütmihäirete, kõhulahtisuse, fotosensitiivsuse ja kõhreprobleemidega ning samuti sportliku sooritusvõime langusega.“
• Antibiootikumide ja mõningate kolesteroolitaset alandavate ravimite samaaegne tarvitamine suurendab lihaste ja neerude kahjustumise riski, eriti vanematel inimestel.
• Antibiootikumide kasutamise järel on sageli täheldatud (vere hüübimist mõjutava) vitamiin K1 defitsiiti ja kalduvust veritsusele.
• Antibiootikumid vähendavad vitamiin K2 taset.
• Lastel, kes on saanud imikueas antibiootikume, esineb rohkem nahaallergiat.
• Lastel, kes on saanud esimesel kahel eluaastal laia toimespektriga antibiootikume, on suurem oht juba lapsepõlves rasvuda.
• Antibiootikum tetratsükliini kasutamine väikelastel või rasedatel võib põhjustada hammaste jäädavaid värvikahjustusi. Säilivusaja ületanud tetratsükliin muutub toksiliseks ning võib põhjustada neeruprobleeme.
• Suukaudsed rasedusvastased vahendid ei pruugi toimida, kui kasutada neid koos antibiootikumidega.
