Raamatust “Tule meie juurde” peegeldub tänaseks lapsevanemateks saanud abielupaari inimlik siirus ja avameelsus, kus endale hoitud mure on vabaks lastud.
Lapsesaamise loo ja selle emotsionaalse teekonna kirjutas Tomi ja Anniga vesteldes kokku Piret Kooli.
Miks aga sündis taoline raamat just nüüd ja miks otsustasid Anni ja Tomi Rahula oma saladuse lõpuks avaldada?
Anni Rahula: “Selle raamatu esimesed intervjuud sündisid pisut enam kui kuu enne Rubi sündi – oli saabunud aeg ühele peatükile joon alla tõmmata. Kõneldes mõistsin, kui enesesse peitu pugenud ma nendes aastaid kestnud muredes olin. Kuid sel olid omad põhjused, et meie enda vanemadki ei teadnud. Ent nagu me oleme Tomiga teineteisele alati kinnitanud: kõigel on oma aeg – kurvastamiseks, rõõmustamiseks, imedeks. Ka taoliste lugude rääkimiseks. Räägin nüüd oma loo, et minu saatusekaaslastel oleks pisutki tuge. Et antud teema poleks tabu ning kogu kunstviljastamise näiliselt kunstlik protsess oleks võõrale veidi arusaadavam.”
Tomi Rahula: “Oluline on kunstliku viljastamise teemast kõnelda ka mehe seisukohalt. Me ei teadnud pikalt mootorrattaõnnetuse mõju isegi meie endi lapsesaamise teekonnale, aga see ei tähenda, et sarnaseid muresid ei oleks enda lähedastel ja täitsa võõrastel. Meie jaoks ei olnud taolist raamatut, mis kõneleks kogu selle protsessi valust, võimalustest, muredest ja normaalsusest. Aga kuhu jäävad isiklikud kogemused ja läbielamine? Neid ei saagi sulle ükski kõrvalseisja anda, ent omasuguste seltsi sa ei satu, sest keegi ei räägi. Sest ei tihka, isegi piinlik on. Nüüd tean, et ei ole vaja häbi tunda. Mehest ei saa ju seetõttu kehvem inimene. Laps on meie ihu ja veri. Katseklaasilaste ja viljatuse teemal peab saama rääkida.”
Kellele see raamat mõeldud on? Miks peaks taoline lugu huvitama inimest, kes kunstliku viljastamisega iial kokku ei puutu?
Vastus on lihtne: see ei ole pelgalt kunstliku viljastamise lugu. See on eluraskustega toimetuleku ja endaks jäämise lugu. Kuidas elada nii, et sa ei kibestu? Kuidas leida siht, kui eluraskus ja saladusekoorem ning hingevalu su maha murrab? Kuidas hoida musta auku kukkudes armastust ja abielu?
Nii sündis pisut rohkem kui aastaga raamat, millele panid pealkirja Anni ja Tomi Rahula. “Tule meie juurde” on kõige laiemas mõttes lapsesaamise lugu ning selle emotsionaalse teekonna kirjutas Tomi ja Anniga vesteldes kokku Piret Kooli.
“Nii kurb! Nii positiivne! Nii eluline! Nii aus! Nii õnnelik!”- tunnistas Anni, kui käsikirja esimest korda luges. Jah, nende kaante vahel on aus ja avameelne lugu, mis paneb kaasa mõtlema meist igaüht. Sest meil kõigil on elus taolisi hetki. Hetki, mil peame tegema valiku, kuidas edasi elada – endana ja kibestumata.
Kuidas aga taoline lugu haaravaks lugemiseks vormida? Lahenduse mõtles välja Piret Kooli. “Sõitsin ma 2017. aastal mitme kuu vältel Tuhala laante vahele Tomi ja Anni koju. Soovisin võimalikult palju jäädvustada Tomi ja Anni mõtteid ka enne lapse sündi. Nii nad siis arutlesid vanemlusest, armastusest ja abielust. Kuid nad rääkisid lahti ka kõige sügavamale hingesoppi peidetud leina ja kaotuse. Kumbki neist kõneles oma lugu teisest eraldi ning alles käsikirjas said Tomi ja Anni jutud omavahel teemade kaupa kokku. Oli ütlemata liigutav näha, kuidas Tomi ja Anni kirjeldatud siirad ja sügavaimad tunded lõpuks käsikirjana ka neid endid hoopis uuel moel kõnetasid.”
Anni ja Tomi Rahula andsid oma esimese avaliku intervjuu kõnealusel teemal Eesti Televisiooni saates “Hommik Anuga”. Vaata galeriid SIIT.
Vaata Anni ja Tomi Rahula raamatu “Tule meie juurde” kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
